Ametiühingud ootavad tööpuuduse vähendamisel kiiremaid tegusid

Kohtla-Järve keemikute ametiühingu juhatuse liikmele Svetlana Aljamsovale ja esimehele Julia Leontjevale ning Eesti ametiühingute keskliidu esimehele Peep Petersonile tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski selgitused Ida-Viru tööpuuduse vähendamise plaanidest rõõmu silmadesse eile ei toonud. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Viru ametiühingujuhid ootavad riigivõimudelt tööpuuduse vähendamiseks kiireid ja konkreetseid abinõusid, et vältida elu väljasuremist maakonnas.

Ida-Viru suuremate ametiühingute juhid said eile Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi peakontoris toimunud kohtumisel  tervise- ja tööministrilt Jevgeni Ossinovskilt pärida, kuidas aitab riik  luua maakonnas, kus tööpuudus ulatub juba praegu üle kümne protsendi ja suured koondamised seisavad ees, luua  kaduvate töökohtade asemele uusi. Ministri vastused rahulolu ei pakkunud.

Uusi töökohti on vaja juba täna

Kiviõli Keemiatööstuse ametiühingu juht Viive Kravinski tõdes, et ei saanud sellest kohtumisest midagi uut teada.  "See kõik on üldine jutt. Räägitakse aina tööstusparkidest.  Aga see kõik on nii kauge muusika. Inimene, kes täna koondatakse, tahab kohe tööd ja leiba saada. Paljudel ei jäägi midagi muud üle kui kolida mujale," sõnas ta, lisades, et ka Kiviõlis pelgavad inimesed odavate õli hindade tõttu koondamist. "Õnn on see, et praegu veel palka makstakse ja inimesi pole koju saadetud."

Kohtla-Järve keemikute ametiühingu esimehe Julia Leontjeva sõnul on hea, et minister leidis aega tulla kuulama nende muresid. "Aga kui käiakse vaid kuulamas ning midagi sisulist ette ei võeta, siis ei muutu meie inimeste olukord kahjuks sugugi kergemaks," rääkis ta, märkides, et ametiühingutel on kavas lähiajal kirja panna mitmeid ettepanekuid riigivõimudele, et vähendada tööpuudust Ida-Virumaal. "Tuleb jõuda olukorrani, et inimestel, kes töö kaotavad, oleks tõsiseltvõetavad valikuvõimalused uue töö leidmisel siinsamas Ida-Virumaal."

Leontjeva rääkis kohtumisel, et Ida-Virumaal ei tohi lasta muutuda surnud tsooniks, kust noored inimesed töö puudumise tõttu  põgenevad. "See, et inimesed peavad minema tööd otsima Tallinna või Soome, on perede lõhkumise poliitika, mida riik ei peaks soosima," sõnas ta.

Ümberõpe peab muutuma sisukamaks

Narva energia ametiühingu juhi Andrei Zaitsevi meelest peaks riik ka julgeoleku huvides seisma selle eest, et Narva jaamad töötaksid maksimaalselt palju. "Praeguses kriisiolukorras tuleks riigil teha selliseid maksusoodustusi, et ei tekiks vajadust jaamade töökoormuse vähendamiseks," leidis ta.

Julia Leontjeva sõnul on töö kaotanud inimestel praegu väga raske teha valikuid, millist uut ametit õppida, sest pole teada, millised uued ettevõtted on Ida-Virumaale tulemas ja keda vajatakse. "Kogu ümberõppe süsteem peab muutuma ratsionaalsemaks. Kui inimene käib töötukassa kaudu kaks korda nädalas arvutikursustel, siis selle tulemusel ta  tööturul nõutavaks infotehnoloogia spetsialistiks ei muutu. Pigem on see üsna küsitava väärtusega avaliku raha kulutamine," leidis ta.

Kohtumisel osalenud Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson oli seda  meelt, et riik võiks efektiivsemate tehaste töökohad päästa targema maksustamisega. Samuti tuleks töötukassa ametivahetusprogrammid muuta senisest märksa pikemaks, et selle käigus jõuaksid inimesed omandada uue ameti sel tasemel, nagu praegune tööturg vajab.