VKG töömessil löödi letti sajad töökohad

Viru Keemia Grupi töömessil pakuti peamiselt töökohti, mis sobivad oma profiililt seal koondamisteate saanud inimestele. Foto: Matti Kämärä

Viru Keemia Grupis toimunud töömessile tuli eile 17 tööandjat nii Ida-Virumaalt kui mujalt Eestist, kes panid lauale 180 töökohta, otsides kõige rohkem operaatoreid, keevitajaid ja elektrikuid. Peale selle olid väljas ligi 400 töökohta, mida vahendab töötukassa Ida-Virumaa osakond.

Anna Mesilane, kes on lõpetanud TTÜ Virumaa kolledži kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppe ning töötas VKGs keemialaborandina, vestles eile kõige pikemalt ASi Viru Õlu esindajatega.

Eelistab erialast tööd 

"Kuna mul on väike laps, siis loomulikult vaatan esmajoones lähemale. Ma ei saa jätta last ja minna Tallinna tööle, sest siin on kodu, kool, huviringid, vanaema-vanaisa. Viru Õlu Rakvere kandis Haljalas oleks mõeldav. Nad otsivad laborisse operaatorit, jätsin oma CV ja jään ootama nende tagasisidet. Küsisin ka transpordi kohta ja sain vastuseks, et seda on võimalik vajaduse korral korraldada."

Mesilane võttis kaasa ka töötukassa vahendatud pakkumisi, et neid kodus lähemalt uurida. "Eelistan loomulikult erialast tööd, aga olen end valmis ka teistes valdkondades proovile panema."

ASi Viru Õlu tootmisjuht Peter Thomsen märkis, et Ida-Virumaal vaadatakse ringi, sest siin on saada tehnilise haridusega personali. "Praegu on enamik meie 70 töötajast Lääne-Virumaalt. Kui leiame siit rohkem meile sobiva kvalifikatsiooniga inimesi, tuleb kindlasti hakata tegelema transpordi küsimusega."

ASi Hanza Mechanics Tartu personalispetsialist Marge Noorem rääkis, et rohkem kui 400 töötajaga tööstus on Tartu mõistes päris suur ja nõuab palju spetsialiste.

"Kuna Ida-Virumaal on tööstus arenenud ja väljaõppinud spetsialiste palju, siis kes teab, võib-olla keegi võtab ette liikumise. Eelkõige vajame operaatoreid ja seadistajaid, praegu umbes kümmet inimest."

Noorem ütles, et palk on sektori keskmine, alates 4 eurost tund, ulatudes 6-8 euroni tunnis. "Palganumbrist rohkem uuriti tegelikult selle kohta, kas meil on pakkuda elamispinda. Kahjuks ei ole ja inimene peab olema valmis ise korteri üürima."

ASis VKG viis aastat automaatikuna töötanud Vjatšeslav Jekimtsev rääkis, et oma erialale kõige lähedasema pakkumise sai ta Hanza Mechanicsi Tartu tehasest. "Tegelikult ma ei tahaks kodunt kaugemale tööle minna, sest siis tuleks Kohtla-Järvel korter maha müüa ja Tartus on eluase kallim, aga kui muud üle ei jää, siis olen selleks valmis."

Noore mehe sõnul on veel probleemiks, et eesti keel, mida ta Tallinna tehnikaülikoolis õppides oskas, on viie aastaga ununenud. "Kohtla-Järvel pole kellegagi eesti keeles suhelda."

Keeleõpe töötukassa abil 

Seda, et puudulik eesti keele oskus on takistuseks, kinnitasid mitme ettevõtte personalitöötajad.  Ka Harjumaal asuva OÜ Kohila Vineeri personalijuht Reet Treial.

"Kuna oktoobris avatakse uus tehas, mis saab olema Euroopa moodsaim, istuvad kõik uued töötajad esmalt tehases koolipinki. Nad läbivad kõigepealt vineeri- ja spoonitootmise baaskursuse, mis tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Seejärel konkreetse pingikoolituse. Eesti keele oskus on vajalik kas või minimaalsel tasemel."

Et tehase avamiseni on aega, soovitas Treial minna huvilistel töötukassa kaudu eesti keele kursusele.

"Meil on olemas väga hea kogemus koostööst keeleõppes. Võtsime tööle laborandi ja kuna meie emafirma on Lätis, oli vaja vene keele oskust. Palusime tal otsida töötukassa kaudu vene keele kursus. See oli päevade küsimus, kui koolitus leiti. Ta on juba tööl, kuigi keeleõpingud pole veel lõppenud."

Praegu on Kohila Vineeris 99 töötajat ja oktoobriks peaks nende arv kasvama 200ni. Ettevõtte stardipalk on 5,20 eurot tund. "Sealt on võimalik edasi liikuda. Palgaklass sõltub töö keerukusest," ütles Treial.

Töömessil olid esindatud ka Ida-Virumaa ettevõtted. AS Molycorp Silmet otsis keevitajaid, elektrikuid ja lukkseppi. "Probleemiks on, et inimesed on harjunud töötama oma kodulinnas ja Sillamäe tundub Kohtla-Järve inimesele natuke kauge. Transporti me ei paku," märkis personalijuht Kadri Rattasepp.

VKG personalijuht Tea Allikmäe ütles, et messilt käis silma järgi läbi üle 300 inimese, aga töö pärast messi jätkub.

"Palusin saata ettevõtetel venekeelsed töökirjeldused ametitest, kus pole vajalik eesti keele oskus. Need lähevad üles ettevõtte siseveebi ja infostendidele. Siis jõuab info ka nendeni, kes messile ei jõudnud − töötavatest tehastest ei saanud inimesed ära tulla."

Tööandjaid valiti

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki sõnul said messil käinud inimesed positiivse emotsiooni, et reaalsed töökohad on olemas. "Tööandjaid selekteeriti selle järgi, kui palju neil on töökohti pakkuda ja kas need sobivad oma profiililt VKGs koondamisteate saanud inimestele."

Seetõttu olid valdavalt esindatud tootmisettevõtted. Erandiks oli Maxima Eesti OÜ, kes teatas kohe pärast VKG koondamisteadet, et neil on pakkuda vähemalt 100 töökohta.

"Maximasse ei otsita ainult müüjaid ja kassapidajaid, inimesi vajatakse ka tootmisesse ja logistikasse. See tähendab, et on mitmesugused töökohad. Inimene ise valib ja me ei tohi eeldada, et keegi ei taha. Võib-olla on see inimesele ajutine, aga siiski hea lahendus," kommenteeris Teelahk.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski leidis, et pakutavaid töökohti oli küllalt palju. "Iseasi, mis on palgatase. Probleem on selles, et VKG maksab head palka ja alternatiivsed töökohad on küll olemas, aga need on sageli madalapalgalised. Inimesel võib tekkida tõrge: kas ma olen kaks korda halvemaks läinud? See on kindlasti murekoht."

Teelahk arvas, et pigem tasub vastu võtta ka mitte nii kõrge palgaga töökoht ja edasi otsida, kui langeda toetuste lõksu.

"Me ju näeme, mis toimub pikaajaliste töötutega. Kui inimene jääb ootele, ei võta vastu üht, teist ega kolmandat pakkumist, siis samal ajal hakkab aktiivsus langema ja inimene annab ka oma vajaduste hierarhias allapoole."