Meretuukrid harjutavad lõhkekehade leidmist jää alt

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miinituukrid harjutavad Aidus, kuidas lõhkekehi talvistes tingimustes avastada ja ohutuks teha.
Miinituukrid harjutavad Aidus, kuidas lõhkekehi talvistes tingimustes avastada ja ohutuks teha. Foto: Erakogu

Mereväe tuukrigrupp harjutab Aidu sõudekanalil lõhkekehade väljatoomist jää alt, mis parandab grupi võimet teha tööd ka keerulistes ilmastikutingimustes.

"Kõigepealt viime objekti vee alla, otsime siis sonarite abil üles ja toome selle uuesti jääle," selgitas mereväe tuukrirühma ülem vanemleitnant Sven Pipar, mida tuukrirühm alates esmaspäevast Aidu kanali ääres toimetab.

Merepõhi on ajaloost kirju

Kas jää alt lõhkekehade väljatoomine on keerulisem kui avatud merelt, ei hakka Pipar võrdlema. Avamerel teeb elu keerulisemaks lainetus, jääga tuleb teha täpsemaid arvestusi, kus ja kuidas lõhkekeha välja tuua.

Paljuski püütakse Aidu rahulikus kanalis harjutada sonarite kasutamist. Kas merepõhjast lõhkekehade leidmisel tuleb kasutada sonareid või tuukrit, otsustatakse olukorda arvestades.

Eelkõige tegelevad mereväe tuukrid lõhkekehade kaardistamise ja ohutuks tegemisega. Lõhkekehasid Eesti meredes aga jagub. Seda eelkõige sadamate ja suuremate veeteede läheduses. Näiteks Tallinna ümbruses ja saartevahelisel alal.

Peale miinide leiab merepõhjast aga palju muudki. "Lennukid, laevad. Ankrud on väga tavaline," tunnistab Pipar, et merepõhi on ajaloost kirju.

Kuigi lõviosa lõhkekehadest leitakse just merest, on ka siseveekogudest lõhkekehi leitud. Peamiselt on tegemist lennukimürskudega, mis vette sattunud.

Kõigist tuukreid ei saa

Kokku teeb tuukrirühm aasta jooksul 6-7 suuremat operatsiooni, millest pooled toimuvad Eestis. Lisaks käiakse väljakutsetel. Viimaseid on selgi aastal juba neli olnud.

Tuukrigrupi kõige tihedam tööaeg on maist oktoobrini. See ei tähenda, et tuukrid kogu ülejäänud aja jõude istuksid ja kevadet ootaksid. Ka talveperioodil käiakse väljakutsetel. "Meie eesmärk ongi tõsta meie reageerimisvõimekust ka muul perioodil," kinnitas Pipar, kelle sõnul on iseseisev reageerimisvõime väga oluline. Olgu ükskõik milline ülesanne või koht, tuukrid lähevad oma varustuse ja konteineritega kohale tööd tegema.

1998. aastal loodud tuukrigruppi kuulub praegu 14 miinituukrit ja 5 laevatuukrit. Laevatuukritest peaksid tulevikus saama samuti miinituukrid. Miinituukriks ei saa nad aga enne, kui on läbitud miinituukrite seitsmekuuline koolitus Lätis.

Enne laevatuukriks saamist tuleb tuukritel läbida Eestis viienädalane õpe. See ei anna automaatselt õigusi tsiviiltuukrina tegutseda. Samuti peab tsiviiltuuker oma väljaõppest hoolimata enne laevatuukriks saamist läbima mereväe koolituse.

"Meiega liitumiseks ei ole vaja eelnevat tuukritausta ega ühtegi läbitud koolitust, piisab tahtmisest. Miinituukriteks saavad alustanutest siiski väga vähesed," tunnistas Pipar, et suur osa laevatuukrikoolitusel alustajatest ei läbi tervisekatseid või avastavad nad vee all käies, et see töö neile ei sobi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles