Kolm valda pudenes omavalitsusliidust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise kujukese annab IVOL igal aastal välja koos aasta tegija tiitliga. See on üks neist ühistegevustest, mida rahastavad maakonna omavalitsused ühiselt.
Sellise kujukese annab IVOL igal aastal välja koos aasta tegija tiitliga. See on üks neist ühistegevustest, mida rahastavad maakonna omavalitsused ühiselt. Foto: Matti Kämärä

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) juhtkond ei suutnud maakonna kolme väikevalda ümber veenda ning oli sunnitud sel neljapäeval kinnitama Alajõe, Lohusuu ja Sonda valla lahkumise liidust. Lahkumise-jätkamise küsimust arutab ka Aseri.

Esimesena tegid lahkumise otsuse mullu juunis Alajõe ja Lohusuu vallavolikogu.

Lohusuu otsustas minna

"Meie jaoks on sinna kuulumine mõttetu," ütles Alajõe vallavanem Kristina Ikohhainen eelmise aasta suvel Põhjarannikule. "Kirjutasime palju projekte, aga ei saanud sealt kunagi midagi. Liidu liikmemaks on meile liiga suur ja kui selle eest midagi vastu ei saa... Rahaküsimus oli põhiline, mis sundis nii otsustama."

Ka Lohusuu vallal oli sama põhjendus.

Mõned päevad pärast otsuse teinud Lohusuu volikogu istungit  sai IVOLi uueks tegevdirektoriks Arno Rossmann, kes veel novembris käis volikogule selgitamas IVOLi eemärke ning tegevust, veenmaks volikogu ümber mõtlema.

"Alajõe ei andnud meile võimalustki rääkima tulla, ütlesid, et nemad on juba ära otsustanud ja kõik. Lohusuu volikogus jäi jutt, et võimalik, et nad vaatavad oma otsuse üle ja jaanuaris otsustavad, aga nad uuesti seda üle ei vaadanud," rääkis Rossman Põhjarannikule.

Lohusuu volikogu esimees Aivar Altmäe ütles, et volikogu arutas küll veel võimalikku jäämist IVOLisse, kuid leiti, et summa, mida vald peab igal aastal liikmemaksuna tasuma, on vallale liiga koormav.

IVOLis on aastane liikmemaks kõigile omavalitsustele ühesugune − 4980 eurot, millele lisandub 15 senti elaniku pealt ühisürituste kassasse.

Altmäe ütles, et nad suunavad liikmemaksust kokku hoitud raha õpetajate palkadesse.

Eelmise aasta jõulude paiku lõi oma lahkumisavalduse lauale ka Sonda vald, kellel aasta lõpus tekkis suuri eelarveraskusi Kiviõli keemiakombinaadil tekkinud ressursitasu võla tõttu.

"Kuigi põhikiri näeb ette, et liige võib liidust välja astuda, teavitades sellest liidu juhatust ette vähemalt 6 kuud, ei hakanud me sellest numbrit tegema. Sellel poleks mõtet, kui nad nagunii liikmemaksu ei maksa, ja tegemist on ju vabatahtlikkuse alusel moodustatud liiduga," sõnas Rossman.

Sonda volikogu esimees Veiko Erm ütles, et neil oli tegelikult teema arutamise all juba ammu. "Ja ma ei suutnud ka volikogu liikmetele enam vastata, mis kasu me sellest liikmeksolekust saame," sõnas ta, lisades, et oma tõuke andis ka valla sissetulekute järsk vähenemine.

Aseri arutab samuti

Ent need kolm väikevalda pole ainsad, kus IVOList lahkumise mõtteid on mõlgutatud. Kahtlejate seas on ka Aseri vald, kus omavalitsusliidus jätkamine tuleb volikogu esimehe Gaido Kentemi sõnul ilmselt päevakorda juba märtsis toimuval istungil.

"See küsimus on meil olnud aastaid teemaks. Me oleme ka Kiviõli omavalitsuste liidus (KOL) ja tunneme, et seal on meil rohkem ühishuvi. IVOLi puhul ei saa täpselt aru, mida see otseselt meile tagasi annab," lausus Kentem. Tema sõnul jääb segaseks IVOLi roll ka seda maavalitsusega kõrvutades, mis mõlemad tegutsevad justkui paralleelselt. "Jääb mulje, et IVOLi puhul peetakse lihtsalt üht aparaati üleval."

Kentemi sõnul on küll ühisüritusi, nagu näiteks aineolümpiaadid, mille korraldamist IVOL rahastab. "Aga ma olen jälginud − näiteks Narva puhul, kes ju ammu välja astus −, et ei jää need lapsed osalemata. Me võime ju oma õpilaste osalustasu ise otse maksta," ütles ta.

Ka Kentem peab ebaõigeks, kui kõik omavalitsused suurusele vaatamata ühepalju liikmemaksu maksavad. "Praegu on see põhimaks kõigile üks ja ühisürituste maks sõltub elanikkonna arvust. Minu arvates peaks olema vastupidi," sõnas ta.

Küsimusele, kas IVOLis on räägitud võimalikest muudatustest kas või liikmemaksude asjus, vastas Rossman, et see oli kunagi arutuse all ning siis analüüsiti ka teiste omavalitsusliitude praktikat, kuid lõppude lõpuks jäädi endise süsteemi juurde. "Sest kui paned suured omavalitsused rohkem maksma, siis tahavad nad ka hääli juurde saada. Aga peamine on ühine tahe olla liidus ja ühiselt asju teha," sõnas ta.

2009. aastal astus IVOList välja Narva linn, heites liidule ette, et temaga piisavalt ei arvestatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles