Jõhvi abipolitseinikud tunnistati Eesti parimaiks

(Vasakult) Paul Lek, Indrek Saluvee ja Peeter Pau on rahul, et aastaid kestnud selgitustöö koolides on hakanud vilja kandma ning üha rohkem noori tunneb huvi abipolitseiniku töö vastu. Foto: Peeter Lilleväli

Siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveamet tunnustasid Ida politseiprefektuuri Jõhvi abipolitseinikke, kes olid eelmisel aastal riigi kõige usinamad, kelle korrakaitsele panustatud aega saab võrrelda ühe Eesti väikelinna politseijaoskonna töötundide arvuga.

Indrek Saluvee astus abipolitseinike ridadesse 2007. aasta aprillirahutuste ajal, kui Jõhviski märatsemiseks läks. Sellest ajast on ta pidevalt olnud abipolitseiniku tööga seotud. "Tookord astusid paljud abipolitseinikuks," meenutab Saluvee, kes tavaelus on eraettevõtja ning ühe vanurite hooldekodu omanik.

Eri elualadelt ja eri vanuses

Tema möödunud aasta tulemus − 800 tundi abipolitseiniku tööd − on muljet avaldav.

Kokku on Jõhvi piirkonnas hingekirjas 58 abipolitseinikku, kelle seas on inimesi eri elualadelt, abiturientidest kuni kõrgkooli õppejõududeni. Noorim liige on 18aastane, vanim saab varsti 80.

Abipolitseinikud oma töö eest palka ei saa. "Aga me pakume mitmesuguseid koolitusi, mida tavainimene ei saa, väljasõite eri piirkondadesse, sportimisvõimalusi ja võimalust osaleda prefektuuri üritustel," loetles Ida politseiprefektuuri vanemkorrakaitseametnik Peeter Pau, kes käib Jõhvi tööle Põlvast ning kelle koordineerida on siinsete abipolitseinike tegevus. Rääkides vabatahtlikust tegevusest üldse, teab Pau, et erisugustes valdkondades võib kohata ühtesid ja samu inimesi, olgu siis tegemist vabatahtliku merepääste, tuletõrje, abipolitseiniku või kaitseliidu töös osalemisega.

Kui siinsetelt abipolitseinikelt küsida, mis on tänapäeval Jõhvi avaliku korra probleem number üks, ütlevad nad naljatamisi, et probleemid sõltuvad eelkõige sellest, kas on kuu esimene või viimane nädal, ehk siis suurem osa neist langeb kuu algusele, kui inimestel on rohkem raha, et alkoholi tarbida.

Ning kuigi teadlased ei ole siiani leidnud kinnitust täiskuu mõjule inimeste käitumisele, teavad ka politseinikud ning nende abilised, et selle kuufaasi ajal näevad ja kuulevad mõned inimesed rohkem kui tavaliselt.

"Eks siis tuleb tegutseda olenevalt olukorrast. Mõnele inimesele piisab, kui öelda, et ära karda, me oleme siin lähedal, mõnele tuleb aga öelda, et kui veel kord valeväljakutse teed, siis võtame su kaasa," sõnas abipolitseinik Paul Lek, kes igapäevaelus on politseiprefektuuris teenistuja.

Tulevad ka koolinoored

Peeter Pau sõnul on Ida-Virumaa gümnaasiumides rakendatud sisekaitseõpe andnud head kasvulava ka abipolitseinike pingile. "Nüüd on see hakanud vilja kandma, sest igast koolist on üks-kaks inimest ikka meile tulnud," sõnas ta.

Kui Indrek Saluvee ütleb, et möödunud aastal osales tema kokku 15 joobes juhi kinnipidamisel, siis Lek lisab, et tegelikult abipolitseinike töö puhul on töö tulemusi raske mõõta, sest paljugi tugineb ennetusele. "Kui joobes juhi kinnipidamisega on ära hoitud potentsiaalne traagiline liiklusõnnetus või lumehangest on viidud kainenema üks inimene ja sellega päästetud tema elu, on see suur asi," lausus Lek.

Kuigi abipolitseinikul päris samaväärseid õigusi tavapolitseinikega pole (ei ole näiteks õigust läbi viia menetlustoiminguid − E.K.), ei tee tavainimesed vahet. "Nad võtavad meid kui tavalisi politseinikke ja pöörduvad samamoodi oma küsimustega, millele me peame oskama vastata või juhatama neid sinna, kust nad abi saavad," rääkis Paul Lek.