Aseri elanikud tahavad liituda Lääne-Viruga

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aseri inimesed eelistavad liituda läänesuunal. Takistuseks võib saada aga Kunda soov liitujate ringi laiendada, mis tähendaks territoriaalselt väga suure omavalitsuse tekkimist.
Aseri inimesed eelistavad liituda läänesuunal. Takistuseks võib saada aga Kunda soov liitujate ringi laiendada, mis tähendaks territoriaalselt väga suure omavalitsuse tekkimist. Foto: Peeter Lilleväli

Pühapäeval toimunud Aseri rahvaküsitluse tulemusel selgus, et 77 protsenti vastanutest liituks just Viru-Nigula ja Kunda suunal, küll võib seal takistuseks saada ühinemisringi laienemine Sõmeru, Haljala ja Vihula võrra.

Nädalavahetusel toimunud rahvahääletusel pidid inimesed valima kahe võimaliku liitumissuuna vahel. Kokku osales hääletamisel 456 inimest, kaks hääletussedelit olid kehtetud ja ülejäänutest eelistas 351 inimest ehk 77 protsenti hääletanutest liitumist Viru-Nigula ja Kundaga. 103 oli neid, kes eelistaksid olla ühes omavalitsuses praeguse Kiviõli linna, Sonda ja Lüganuse vallaga.

Polnud suur üllatus

Aseri volikogu esimehe Gaido Kentemi sõnul polnud tulemuses midagi üllatavat. "Inimeste meelsus tundus olevat ka enne selles suunas," ütles ta, viidates, et paljudele on kaalukeeleks just ajalooline side ja kalmistu ning kiriku asukoht.

Kas ja kui palju Aseri volikogu selle hääletuse tulemusi arvestab, ei osanud Kentem ennustada, see jääb iga liikme enda otsustada. Volikogu esimees isiklikult oleks pigem näinud ennast liitumas Kiviõli regiooniga, sest seal on koostöökohti palju. "Aga üheks kaalukeeleks muidugi on ka põlevkivitööstuse kehv seis, mis võib viia koondamisteni ja see omakorda mõjutab negatiivselt sotsiaalvaldkonda. Samas maailmamajanduse tuules võib seda juhtuda ükskõik millise teise tööstusega, on see meie oma Wienerberger või Viru-Nigulas asuv Flexa," tõdes ta.

Esialgu istub Aseri sellel kolmapäeval koos Kiviõli regiooniga veel konsultatsioonilaua taha - Kiviõli regioonis moodustatud liitumiskomisjonid kohtuvad sellel nädalal esimest korda ametlikult ehk koos riigi antud konsultandiga. Kentem jääks läbirääkimislaua taha seni, kuni on selge, kellega lääne suunas liitumist läbi rääkima hakatakse. Kunda on teinud ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks veel mitmele teisele Lääne-Virumaa omavalitsusele ja see pole Aserile meelt mööda. "Kui ühinejate ring laieneks, tekiks territoriaalselt väga suur omavalitsus ja see pole parim lahendus," ütles Kentem, rõhutades, et see on tema isiklik, mitte volikogu ega koalitsiooni ühene arusaam.

Lisaks peaks Aseri vaatama, millised on siis ühe või teise poole plussid. Liiga kaua selleks aga aega ei anta ja otsus tuleb mingil hetkel ära teha.

Regioon üldisemalt

Aseri otsust ootavad mõlemad pooled, et oleks selge, kuidas ja kellega ühinemisprotsessis edasi minnakse. "Muidu teeme pool aastat tööd ja üks osapool astub lihtsalt kõrvale," põhjendas Kunda linnapea Kaido Veski, miks nad Aserile otsustamise osas survet on avaldanud.

Kes võiksid Kunda, Viru-Nigula ja Aseriga lisaks läbirääkimislaua taha tulla, pole veel selge. Omavalitsusel on Kunda ettepanekule aega vastata poolteist kuud. "Mina olen seisukohal, et liitumise puhul peaksime vaatama tekkivat tervikut ja ühisosa, mitte ajama taga seatud miinimumpiiri," ütles Veski. Nii oleks ajaloolise Viru-Nigula kihelkonda arvestades loomulik, et kaasatakse ka Sõmeru. Vihula puhul moodustuks aga üks suur Lääne-Virumaa rannikuala haarav omavalitsus, mis samuti tähendaks ühiseid huvisid.

Kunda ei ole praeguses läbirääkimiste järgus valmis ühtegi partnerit ukse taha jätma. Kas ja kuidas üksteisega sama laua taha ära mahutakse ning milline võiks olla lõplik ring, on praegu raske öelda. "Ainus, mis selge, on see, et Viru-Nigula ja Kunda on seisukohal, et nemad sobivad kokku ja tahavad koos asju teha. Kahjuks ei ületa see omavalitsus seatud miinimumi. Umbes 500 inimest jääb puudu," tõdes Veski, kelle sõnul ühelt poolt võiks ju terve maakonna liita - see, millised teenused ja mis mahus peavad olema kättesaadavad, on seadusega reguleeritud, samas pole mõtet omavalitsusi liiga suureks ajada.

Number pole oluline, vaid sisu

Aseri eemalejäämine võtab Kiviõli regiooni omavalitsustelt võimaluse ületada 11 000 elaniku piir, mis tähendaks 250 000-eurost lisaboonust riigilt. Võimalus selleks on ka praegu õhkõrn, sest omavalitsuste inimeste arv kahaneb mühinal, kuid praegu saaks nelja kokkuliitmisel vajatud piiri veel kätte. "Aga ega raha pole number üks - sisu on oluline. Kui Aseri ei tule, siis saame tugeva 11 000 inimesega omavalitsuse asemel tugeva 9500 elanikuga omavalitsuse," ütles Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin.

Kuna Aseri on aastaid olnud Kiviõli regiooni omavalitsuste liidu liige, jäävad õhku küsimused, mis saab edasi koos ehitatud ohtlike jäätmete kogumispunkti või ühiselt loodud tervisekeskusega. "Need on küsimused, mida me pole veel üldse arutanud ja tegelikult otsus peakski ju sõltuma sellest, kui head tingimused Aseri ühelt või teiselt poolt saab," tõdes Gaido Kentem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles