Riigikohus: Mänd ja Marits vabastati seadusevastaselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsioonikuritegudes süüdistatavad Jõhvi volikogu liige ja ettevõtja Allan Mänd ning endine Jõhvi vallaametnik Märt Marits vabanesid aresti alt määruse alusel, mis oli ebaseaduslik, leidis riigikohtu kriminaalkolleegium eile avaldatud kohtumääruses.
Vaidlus meeste vahistamistähtaegade arvutamise üle algas 16. detsembril, kui Viru maakohus otsustas Männi ja Maritsa kohtu alla andmise määrusega, et senine tõkend − vahistamine − tuleb jätta muutmata, mis tähendanuks, et mehed peavad trellide taga olema vähemalt kuni 4. novembril algava kohtuprotsessini. Kuigi süüdistatavate kaitsjad väitsid, et seadusega ette nähtud poole aasta pikkune vahistamistähtaeg oli istungi alguse ajaks juba kaks tundi tagasi täis saanud, leidis prokurör, et tähtaeg kukub alles 17. detsembril kell 12.
Viru maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu leidis aga oma määruses, et kui Mänd ja Marits peeti kinni 17. juuni varahommikul, siis saab pool aastat täis 17. detsembril samal kellaajal, kui nad kinni peeti. Kuigi kohtunik ütles, et määrust ei saa edasi kaevata, vaidlustasid advokaadid selle siiski, tuginedes riigikohtu varasemale seisukohale, kus leitakse, et mõningatel asjaoludel, kui on tegu protsessinormide rikkumise või põhiõiguste riivega, saab vaidlustada ka selliseid määrusi.
Ringkonnakohus vabastas
"Kuna Allan Männi ja Märt Maritsa kohtu alla andmise määruse see osa, mis puudutab tõkendi muutmata jätmist, rikub oluliselt süüdistatavate põhiõigusi ning menetlusõigust, peab ringkonnakohus vajalikuks kaitsjate kaebust menetleda," seisab tänavu 7. jaanuaril tehtud Tartu ringkonnakohtu määruses.
Ringkonnakohus ütles, et vahistamise aja arvestamisel omab tähendust vaid kuupäev, mitte kellaaeg ja "seega on ekslik seisukoht, et vahistamise tähtaeg möödub täpselt kinnipidamise kellaajal". Ringkonnakohus nentis, et vangistusseadus ütleb sõnaselgelt, et kui vahistamise tähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistamise tähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 12. "Maakohtu eelistungi ajaks ei olnud süüdistatavad seadusest tulenevalt tegelikult enam vahi all ja seetõttu ei saanud maakohus jätta nende tõkendit muutmata," seisab ringkonnakohtu määruses, kus öeldakse, et seetõttu tuleb Mänd ja Marits vabastada viivitamatult vahi alt.
Riigikohus asus aga oma eilses lahendis seisukohale, et Tartu ringkonnakohtul polnud üldse õigust Männi ja Maritsa advokaatide kaebust menetlusse võtta, sest seaduse järgi ei saa kohtu alla andmise määrust vaidlustada. Ent praegusel juhul oli tegu just sellise määrusega, millega omakorda jäeti meeste vahistamine kehtima.
"Ringkonnakohtu argument, et maakohtu määrus rikub süüdistatavate põhiõigusi, ei ole määruskaebuse lubatavuse hindamisel asjakohane. Seda, kas vaidlustatud kohtulahend rikub isiku õigusi ja kas selle peale esitatud kaebus on põhjendatud, saab kõrgema astme kohus asuda hindama alles siis, kui ta on enne kindlaks teinud seadusliku aluse kaebus sisuliselt läbi vaadata. Edasikaebuse lubatavust ei saa argumenteerida selle põhjendatusega, sest kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust," leidis riigikohus oma otsuses.
Sellele tuginedes tühistas riigikohus ringkonnakohtu määruse, millega Mänd ja Marits vahi alt vabastati, ning saatis asja arutamiseks ringkonnakohtule tagasi.
Prokuratuurile soodsalt lahendas riigikohus ka pooleaastase vahistusaja lõppemise arvestuse. Kui süüdistatavate advokaadid leidsid, et vahistuse tähtaeg lõppes 16. detsembril kell 12 ning sellega soostus ka ringkonnakohus, siis riigikohus jäi samale arvamusele prokuratuuriga ning ütles, et Männi ja Maritsa vahistamise tähtaeg lõppes 17. detsembril kell 12.
Kas taas vanglasse?
Eilne riigikohtu lahend tõstatab aga küsimuse, kas Mänd ja Marits peaksid nüüd, mil on selgunud nende vabastamise õigusvastasus, taas trellide taha minema. Kui ringkonnakohus asub taas määruskaebust arutama ja jätab selle riigikohtu näpunäidete järgi menetlusse võtmata, tähendab see Viru maakohtu määruse jõustumist, mis nägi ette, et Mänd ja Marits tuleb jätta vahi alla. Samas taotles prokuratuur nende vahi alla jätmist just selle tõttu, et "vahistatuse asjaolud pole ära langenud". Vahistuse põhjenduseks on aga algusest peale olnud see, et vabaduses võivad nad hakata sooritama uusi kuritegusid ehk mõjutama tunnistajaid.
Põhjarannik küsis sel nädalal Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörilt Margus Grossilt, kas prokuratuuri andmetel on Mänd ja Marits nüüd, olles olnud kolm kuud vabaduses, uusi kuritegusid sooritanud. Gross vastas, et enne vabanemist oli piisavalt alust eeldada, et nad hakkavad tunnistajaid mõjutama. Põhjarannikule teadaolevalt on Märt Marits, kartuses, et võib anda uurimisasutustele alust süüdistada teda kellegi mõjutamises, keeldunud ka igasugustest avalikest esinemistest ning intervjuudest.
Allan Männi kaitsja Allan Valk möönis, et lootis riigikohtu lahendist ka mingit vastust leida, mis saab Männi ja Maritsa tõkendist, kuid seda ei ole. Riigikohtu lahend ütleb siiski, et vahistamisaluse kaal aja jooksul väheneb ja vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse, sõltumata vahistamisaluse olemasolust.
Allan Mändi süüdistab prokuratuur altkäemaksu andmises endisele vallavalitsuse liikmele Märt Maritsale, Maritsat aga altkäemaksu võtmises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.
Altkäemaksu kahtlustus hõlmab Allan Männi poolt arvuti üleandmist Maritsale, samuti viimase tööleasumist keskuse arendusega seotud firmas pärast vallavalitsusest lahkumist.