Eesti püsib uute HIV-juhtude poolest Euroopa Liidus esikohal

Riigikogu sotsiaalkomisjon eesotsas komisjoni esimehe Aivar Kokaga (vasakul) uuris eelmisel nädalal Kohtla-Järvel üle kümne aasta tegutseva narkomaanide nõustamiskeskuse Allium juhatajalt Vjatšeslav Akimovilt, mida saaks riigikogu kui seadusandja teha narkomaanide ravi, rehabilitatsiooni ning HIV ja narkomaania ennetustöö parandamiseks. Foto: Peeter Lilleväli

Kui arst Nelli Kalikova 20 aasta eest hoiatas, et Eestis võtab maad HIV-epideemia, ei pööranud poliitikud sellele tähelepanu. Nüüd, kus Eesti püsib aastaid  uute HIV-juhtude poolest Euroopa Liidus esikohal ning kolme riigi suursaadikud on kutsunud Eestit üles epideemia ulatust tunnistama, on valitsus eraldamas HIV ja narkomaania ennetustegevusteks lisaraha ning poliitikud asunud looma erikomisjoni.

Proloog

Metadooni asendusravi Eestisse tooja arst Nelli Kalikova lõi juba 1990. aastatel trummi, hoiatades HIV-epideemia tuleku eest. 2000. aastate alguses oli see olukord käes: HIV-epideemia puhkes meil samal ajal kui Peterburis, kust Narvani on väga lühike maa.

"Neli aastat enne epideemia puhkemist oli valitsus teadlik sellest, et epideemia on tulemas, et sihtgrupiks on süstivad narkomaanid, et esimesena satuvad löögi alla Narva ja Tallinn. Tollel ajal ennetuseks eraldamata jäänud 5-10 miljonit krooni tingivad praegu juba kümme korda suuremad kulutused tagajärgede likvideerimiseks − ja vajalik summa tulevikus aina suureneb," märkis Kalikova mõned aastad hiljem antud intervjuus, et ennetustööga on jäädud hiljaks. "1990ndate keskel poliitikute ignoreeritud probleem annab praegu tagasilöögi."

Aastal 2016 jääb üle tõdeda, et Eesti püsib järjekindlalt uute HIV-juhtude poolest Euroopa Liidus esikohal. Kui Eestis registreeritakse 100 000 elaniku kohta ligemale 25 uut HIV-juhtu, siis Euroopas keskmiselt kuus.

Suursaadikute pöördumine

Ühendkuningriigi, Soome ja Ameerika Ühendriikide suursaadik esitasid tänavu veebruaris riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise, kus kutsusid Eestit üles viimaks ometi HIV-epideemia ulatust  tunnistama ja looma probleemi lahendamisele pühendunud erikomisjoni.

Pöördumises seisab, et Eesti iseseisvuse taastamisest alates on toimunud imeline ja imetlusväärne areng paljudes valdkondades alates valitsemisest ja majandusest teaduse ja hariduseni, kuid hoolimata aastatepikkusest visast tööst ja pingutusest HIV ennetuse alal püsib olukord Eestis sügavalt murettekitavana.

Suursaadikud nendivad kirjas, et kui esialgu levis Eestis nakkus põhiliselt süstivate narkomaanide seas, siis 2014. aastal oli sellisel teel saanud HIV vaid 23 protsenti uutest nakatunutest, ligi pooled nakatumised leidsid aset heteroseksuaalse vahekorra tagajärjel. Selline areng tähendab suursaadikute sõnul riske ja väljakutseid igale Eesti elanikule, nende partneritele ja sõpradele rahvusvahelises kogukonnas ning riskigrupiks on kindlasti ka turistid.

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Krubatova tõdes pärast suursaadikute kirja Vikerraadiole antud intervjuus olukorra tõsidust ja täpsustas, et Eestis HIV-epideemiat siiski ei ole, küll aga on tegemist kontsentreeritud epideemiaga, mis tähendab HIV väga kõrget levimust riskirühmades, kelleks on narkootikume süstivad inimesed ja nende seksuaalpartnerid.

Valitsus eraldab lisaraha

Möödunud kuul jõudis valitsus põhimõttelisele kokkuleppele, et HIV ja narkomaania raviks ja ennetustööks eraldatakse riigieelarvest aastatel 2017-2020 kokku 2,4 miljonit eurot lisaraha.  See tähendab, et lisaks HIV ja narkomaania ennetustegevuste aastaeelarves seni kavandatud 5,4 miljonile eurole antakse igal aastal juurde veel 600 000 eurot.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul aitab see märkimisväärselt suurendada teenuste mahtu ning on suur samm lähemale eesmärgile vähendada uute HIV-juhtude arvu poole võrra.

Lisavahenditest laiendatakse muu hulgas integreeritud opioidsõltuvuse asendusravi ja HI-viirust hävitavate antiretroviirusravimitega ravi lisaks Tallinnale Ida-Viru keskhaiglasse ja Narva haiglasse ning alustatakse statsionaarset võõrustusravi Ida-Virumaal.

Eelmisel nädalal HIV ennetustegevusega Ida-Virumaal tutvunud riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Maire Aunaste, Dmitri Dmitrijev ja Liina Kersna ning komisjoni esimees Aivar Kokk ja aseesimees Monika Haukanõmm kohtusid ka narkomaanide nõustamisega tegeleva MTÜ Allium juhi Vjatšeslav Akimoviga.

"Riigieelarvest eraldatakse järgmisel aastal veel 600 000 eurot HIV ennetustegevuseks ja teenuste mahu suurendamiseks. Kuna enamik HI-viiruse kandjaid on narkomaanid, siis probleem on kompleksne ja seda saab lahendada perearstide, MTÜde, terviseameti, haigekassa ja tervise arengu instituudi koostöös," ütles Kokk ning lisas, et sotsiaalkomisjon soovib välja selgitada koostöö kitsaskohad ja ressursside suunamise vajaduse.

Pole surmahaigus

Liina Kersna sõnul võtab riigikogu praegune koosseis HIV ennetustegevuse teemat väga tõsiselt. "Suur hulk selle teema üle südantvalutajaid on koondunud Vilja Toomasti ümber [Toomast on samuti riigikogu sotsiaalkomisjoni liige − toim.], kes tegeleb väga aktiivselt riigikogus erikomisjoni moodustamisega, mis aitaks seda teemat koordineerida eri riigiasutuste vahel ja aitaks hoida seda teemat pidevalt pildis," märkis Kersna, kes samuti toetab erikomisjoni moodustamist. "Parema koordineerimise korral saaks HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevuseks mõeldud raha efektiivsemalt kasutada."

Maire Aunaste on teinud teleajakirjanikuna töötades saatesarja "Meie", kus ta käsitles ka narkomaania teemat. "See oli 12 aastat tagasi, kuid selle ajaga pole midagi muutunud," märkis ta. "Samas inimeste suhtumist, et las need narkomaanid surevad lihtsalt ära, ärgem nende peale raha raisakem, on küll vähemaks jäänud."

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tuleb hea seista selle eest, et viirusekandjad saaksid korralikult ravi ega jätaks ravi pooleli. "Kaks kolmandikku neist kaob praegu ära."

Kokk tõdes, et tänapäeva ravimid pole võrreldavad 10 aasta tagustega: "Need kuulsad kunstnikud ja lauljad, kes toona aidsi surid, oleksid selliste ravimitega siiani elus. Tänapäeval pole see enam surmahaigus, vaid haigus, mida on võimalik raviga kontrolli alla viia. Sellest on paraku väga vähe räägitud."

Testi tegemine kõigile enesest mõistetavaks

Alliumi juhataja Akimovi sõnul tuleb Eestil kanda hoolt selle eest, kuidas täita Euroopa Liidu direktiivi, mis näeb ette, et 2020. aastaks peab olema 90 protsenti HIV-kandjaid avastatud, ravile saadetud ning ravitud sedavõrd tulemuslikult, et nende inimeste immuunsüsteem normaliseeruks. "See on võimalik, kui HIV-testi tegemine muutub inimeste seas enesest mõistetavaks, kui sellesse hakatakse suhtuma kui tavalisse meditsiinilisse protseduuri," sõnas ta. "Ja kui me ei kaota neid inimesi, kes on ravi alustanud."

Miks HIV-nakatunud ravi pooleli jätavad?

Akimovi sõnul on põhjus väga pragmaatiline: "Niipea kui viirusekandja immuunsuse tase ravi toimel tõuseb, jääb ta ilma töövõimetuspensionist. Et raha mitte kaotada, jäetaksegi ravi pooleli."