Kuningakülas hävitas tuli kümneid hektareid kaitsealust metsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval ja pühapäeval Illuka vallas Kuningaküla ümbruses kaitsealal lahvatanud kaks põlengut haarasid enda alla kokku üle 50 hektari metsa. Eile õhtuks loodeti olukord kontrolli alla saada.
4. juunil kell 13.12 teatati häirekeskusele tulekahjust Illuka vallas Kuningakülas, kus Poruni jõe lähedal põlesid metsanoorendik ja metsaalune 21 hektari ulatuses. Raskendatud ligipääsu tõttu transporditi päästeressursid ja varustus sündmuskohale piirivalve veesõidukitega. Kustutustöödele kaasati politsei- ja piirivalveameti helikopter, mis tegi 40 veerünnet, teatas Ida-Eesti päästekeskus. Põlengu piirkonnas on sõja ajast jäänud maapinda ka lõhkekehi ning leitud ohtliku moona tegid demineerijad kahjutuks. Tulekahju saadi kontrolli alla pühapäeva öösel. Järelkustutustöid tehti veel eile, kuid päästetööde juht Heigo Olu rääkis Põhjarannikule eile õhtul kella poole kuu ajal, et seal on tööde lõpetamine tunni-paari küsimus.
Uus ja hullem
5. juunil kell 12.05 avastati Kuningaküla lähistel aga uus metsatulekahju, mille pindalaks hinnati esialgu 45 hektarit. Päästetöödel osalesid Iisaku, Narva, Sillamäe, Tapa ja Jõhvi päästemeeskonnad ning vabatahtlikud, kokku 50 inimest. Põlengu kontrolli alla saamiseks on kaasatud metsakustutuseks eritehnika, lisaks politsei ja piirivalve veesõidukid ning helikopter, mis tegi 54 veerünnet. Eile õhtuks selgus, et põlenguala oli esialgse hinnanguga võrreldes siiski kümme hektarit väiksem ning intensiivses tules oli 14 hektarit. Ohtu inimestele ja eluhoonetele ei ole.
Päästetööde juhi Heigo Olu sõnul on praegu Kuningakülas kaks metsatulekahju, mis ei ole omavahel ühendatud.
Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov oli eile ise põlengukohas ja arvas, et teisele põlengule on lootust õhtuks piir panna.
Kuznetsovi sõnul politsei peab küll asja selgitama, aga seal piirkonnas tehti Eesti Energia tellimusel võsaraiet ning töölised olid telgi püsti pannud ja samas oli näha ka lõkkekoht. "Nad ütlesid küll, et nemad pole süüdi, aga praegu on kõik nii kuiv, et pole palju vaja. Turbapinnas on seal veel ka."
Vallavanem ütles, et kui praegu oleks metsamineku keelu kehtestamise pädevus omavalitsustel, oleks Illuka vald seda juba ammu teinud. "Praegu on selline aeg, et metsas pole midagi teha ka - seeni ja marju ju pole."
"Kui laupäeva öösel põlengukohast lahkusime, nägime jõe ääres kolme lõket, ilmselt kalameeste omad. Aga praegu on see nii ohtlik ja õnnetuseks pole palju vaja: lähevad hommikul kalale, jätavad lõkke korralikult kustutamata ja ongi kõik."
Praegu on keelu kehtestamine päästeameti pädevuses.
Loodavad tervele mõistusele
Päästetööde juht Heigo Olu ütles, et metsas majandamise keelu kehtestamine ei ole vaatamata kuivusele mõistlik. "Me loodame inimeste tarkusele. Lõkke tegemine pole iseenesest ohtlik, kui järgida kõiki ohutusnõudeid ja pärast lõkkease korralikult kustutada. Halbu tagajärgi toob aga hooletu käitumine," sõnas ta.
Kuningaküla põleng liikus ohtlikult lähedale ka Narva elektrijaamade kõrgepingeliinidele. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et põleng ja hõõguv turvas ei kujuta nende kahele 330-kilovoldisele liinile otsest ohtu. "Samas on tegu küllalt tõsise sündmusega ning jälgime olukorda. Kindlasti tuleb kustutustöödel liinide all ja lähistel täita rangelt kõiki ohutusnõudeid," sõnas ta.
Köster ütles, et kui mingil põhjusel tuleks seal liini välja lülitada, vähendaks see Eesti ja Läti vahelist ülekandevõimsust ning samuti jääks väiksemaks elektrivõrgu turvavaru elektri ülekandel Eesti sees. "Liinide väljalülitamine eeldab otsuse eel täiendavat analüüsi, et selgitada mõju elektrisüsteemile konkreetsel ajahetkel," sõnas ta.