:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/04/26/11981668t1h25da.jpg)
Alutaguse vald kuulub Eesti omavalitsustest esikolmikusse nii metsa- kui märgalade rikkuse poolest.
Alutaguse on Eesti üks kõige soisemaid ja metsarikkamaid omavalitsusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse vald on Pärnumaa Lääneranna ja Viljandimaa Põhja-Sakala valla kõrval nende kolme Eesti omavalitsuse seas, kus soid ja rabasid on üle 200 ruutkilomeetri, teatab Statistikaamet.
Märgalad moodustavad Alutaguse valla territooriumist 17,8 protsenti. Selles arvestuses jagab Alutaguse Eestis teist kohta Tartumaal asuva Kastre valla järel.
Mets kasvab Alutaguse vallas 940 ruutkilomeetril, mis on Eesti omavalitsuse seas Saaremaa valla järel teine tulemus. Mets moodustab Alutaguse valla pindalast 64,5 protsenti.
Alutaguse vallas moodustavad metsad, sood ja rabad kokku 82,3 protsenti kokku teritooriumist. Haritava maa osakaal on 8,6 protsenti.
Haldusreformi kurioosiumina jääb Alutagusest metsarikkuse poolest üsna napilt maha Narva-Jõesuu linn, kus pärast ühinemist Vaivara vallaga on metsa all 63 protsenti territooriumist. Narva-Jõesuu on ühtlasi Eesti kõige metsarikkam linn.
Haritavat maa osakaal on Ida-Virumaal kõige suurem Toila vallas - 27,4 protsenti. Pisut vähem, ehk 23,1 protsenti, moodustavad põllud Jõhvi valla pindalast.
Eestis tervikuna moodustab mets 52, haritav maa 24, märgalad 7, rohumaad 5 ja muud alad 12 protsenti pindalast.