Solovjov peab linnapea kohalt lahkuma

13 aastat Kohtla-Järve linnapeana töötanud Jevgeni Solovjovi sõnul peab ta igal juhul ametist lahkuma, sest riigikohtu eilse otsusega on tema süüdimõistmine jõustunud. Foto: Peeter Lilleväli

Jevgeni Solovjov peab Kohtla-Järve linnapea ametist lahkuma, sest riigikohus ei võtnud tema kaebust süüdimõistva otsuse kohta eile menetlusse.

"Ma ei ole veel riigikohtu otsust näinud, ainult ajakirjanikud küsivad," vastas Solovjov eile õhtul kella poole kuue ajal küsimusele, kuidas ta kavatseb edasi toimida. Riigikohtu otsus mitte võtta menetlusse Solovjovi kaebust tähendab, et tema suhtes langetatud süüdimõistev otsus jõustus kohe. Samamoodi jõustus süüdimõistev otsus ka endise linnapea ja aselinnapea Jüri Kollo suhtes, kes peab nüüd volikogust lahkuma.

Jääb pensionile

Solovjov ütles, et ta peab arutama oma kaitsjaga, kas minna edasi näiteks Euroopa inimõiguste kohtusse, kuid linnapea kohta see talle ikka ei säilitaks. "Pole vahet, kas pöördun inimõiguste kohtusse või mitte. Riigikohus on oma otsuse teinud ja seaduse kohaselt pean ma lahkuma," sõnas ta.

Küsimusele, mida ta edasi tegema hakkab, vastas 68aastane Solovjov: "Minul variante pole. Olen pensionär ja jään pensionile."

Viru maakohus leidis oma mullu oktoobris tehtud otsuses, et Jüri Kollol (70) tuleb linnale hüvitada 840 069 eurot ning Jevgeni Solovjovil (68) ja Kollol solidaarselt 210 200 eurot.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu mais jõusse Viru maakohtu otsuse, millega mõisteti süüdi Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ning endine aselinnapea Jüri Kollo, kuid kohus vabastas nad kohustusest hüvitada Kohtla-Järve linnale tekitatud rohkem kui miljoni euro suurune kahju.

Ringkonnakohus nentis, et maakohtul puudus alus asuda lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust.

"Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaasatud kannatanuna, samuti ei ole linn esitanud tsiviilhagi. Riigikohus on varasemalt märkinud, et kannatanu nõude lahendamine ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või oleks see temale ebamõistlikult koormav," teatas Tartu ringkonnakohus, märkides, et Kohtla-Järve linn on avaliku võimu kandja, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi, ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav.

Tellimusi mängiti kätte

Süüdistuse järgi esitas Kohtla-Järve linnale teede ehitus- ja remonditeenuseid osutanud ASi N&V juhatuse liige Nikolai Ossipenko 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini linnavalitsusele valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames tehtud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja tegemise aega, mis ei vastanud tõele ja mida linn ilma kontrollimata aktsepteeris. Peale selle vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte, et varjata ülemaksete tegemist. Nende tööde vastuvõtmise eest vastutas Jüri Kollo.

Teine oluline süüdistuse osa hõlmas ainult Solovjovi tegevust, mille kohaselt viis linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks läbi hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas linnapea Jevgeni Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, mängides linna tellimusi kätte tuttavatele ettevõtjatele.

Tartu ringkonnakohus nõustus maakohtu arvamusega, et Solovjov pani toime süüteole kihutamise. Süüdistuse tekstis kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt seisnes Solovjovi roll iga konkreetse konkursi puhul selles, et tal oli endal ettekujutus, kes peaks olema hanke võitja, ning ta võttis seejärel selle isikuga ühendust ning lõi oma ametiseisundit ära kasutades kõik vajalikud tingimused selleks, et just see isik konkursi soovi korral võidaks, leidis kohus.

Samuti nõustus ringkonnakohus sellega, et Solovjov pani toime omastamise, tehes linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel kolmandale isikule väljamakseid. Nende tegemine oli ebaseaduslik, kuna tegelikkuses kolmas isik käsundusaruannetes ja arvetel näidatud töid ei teinud.

Ringkonnakohus nõustus ka sellega, et tõendikogum, mille alusel maakohus nii Kollo kui ka Solovjovi süüdi mõistis, on piisav, et ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Suur avalik huvi välistab aegumise

Kuigi süüdistatavate kaitsjad viitasid ebamõistlikult pikale menetlusajale, leidis ringkonnakohus, et menetluse lõpetamine ei tule suure avaliku menetlushuvi tõttu kõne alla Solovjovi ega Kollo puhul, vaid ainult samuti kohtu all olnud ehitusfirma Värimal omaniku Vjatšeslav Safonovi puhul. "Viimase puhul on avalik menetlushuvi suhteliselt vähene ja menetluse lõpetamine mõistliku aja riive tõttu igati asjakohane," tõdes ringkonnakohus.

Kriminaalasjas alustati menetlust 17. märtsil 2009 ja asi jõudis maakohtusse 31. detsembril 2012.  Solovjovi ja Kollo puhul leidis ringkonnakohus, et avalik menetlushuvi kaalub ilmselgelt üles süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise. "Linnapea ja aselinnapea poolt mitmete aastate jooksul toimepandud ametialased süüteod tekitavad suurt kahju riigi mainele kohaliku võimu tasandil, õõnestades selle usaldusväärsust. Samas Safonovi puhul on tegemist pigem väiksema äriühingu juhatuse liikme konkurentsialase süüteoga, mida oma tähenduselt ei saa võrrelda linnajuhtidele süüks arvatavate süütegude mahu ja hulgaga," seisab kohtuotsuses.

Nii jäeti kehtima Jevgeni Solovjovile määratud karistus viis aastat tingimisi vangistust viieaastase katseajaga ning Kollo nelja aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus samuti viie aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena jäi mõlemale kehtima kolme aasta pikkune keeld töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.