Ida-Virus alustas kooliteed mullusest vähem lapsi

Teist õppeaastat alustanud Jõhvi riigigümnaasiumi õpilased esitasid aktusel taidlusnumbri, mille õppisid gümnaasiumi suvelaagris Remnikul. Sel aastal asub koolis õppima 374 gümnasisti. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaal läks eile esimesse klassi 1340 last, keda oli 30 võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Üle Eesti kooliminejate arv kasvas.

Tänavu asub Eesti üldhariduskoolis õppima üle 143 000 lapse ja noore. See on haridus- ja teadusministeeriumi andmetel kolm tuhat rohkem kui eelmisel õppeaastal, kuid siiski üle 20 000 vähem kui kümne aasta eest.

Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust. Enamikus teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub. Kahanemine puudutab ka Ida-Virumaad.

Esimesse klassi üks laps 

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs märkis, et maakonnas on endiselt ka selliseid koole, kus tarkust asub taga nõudma mõni üksik laps. Nii läheb Sondas esimesse klassi üks ning Maidlas, Tudulinnas ja Lohusuus kaks last.

Seevastu väikeses Illuka koolis sai eile aabitsa mullusest kaks korda rohkem lapsi. Direktor Olesja Ojamäe põhjendas seda sellega, et kuus aastat tagasi ehitati kooli juurde eestikeelne lasteaed, kus käivad ka vene perede lapsed. "Nad valdavad piisavalt hästi eesti keelt, et tulla kodukooli. Varem läks enamik vene lapsi Jõhvi."

Illuka kooli eelistavad ka mitmed Jõhvi ja Kohtla-Järve pered; tänavu tuleb 1. klassi mujalt viis last. Teiste omavalitsuste lapsi jagub teistessegi klassidesse. "Just käis üks pere, kes soovib tuua oma lapsed 6. ja 7. klassi. Nad kolisid eelmisel aastal Jõhvi, aga tulid kohast, kus olid väikesed klassid. Terve aasta oli lastel suur stress ja peavalu kisast-kärast. Nii hakkas pere otsima väiksemat kooli. Illuka on hea alternatiiv lastele, kellele suur kool ei sobi," tõdes Ojamäe.

Ametikool jätkab vastuvõttu 

Et Ida-Virumaa kutsehariduskeskus jätkab vastuvõttu vabanenud õppekohtadele septembri lõpuni, pole sealne õpilaste arv veel lukku löödud.

Üle Eesti on kutsehariduses õppijate arv stabiilne, küll aga kasvab nende keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida. Samuti suureneb kutsehariduses järsult õpipoisiõppe osakaal, kus vähemalt kaks kolmandikku õppest toimub praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja toel, teatas ministeerium.

Küll aga on õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutanud ülikoole, kus jätkub tudengite arvu vähenemine.

TTÜ Virumaa kolledži üliõpilasperega liitus uuel õppeaastal 136 esmakursuslast (mullu 208). Sarnaselt eelmiste aastatega osutus kõige populaarsemaks rakendusinfotehnoloogia eriala, teatas kolledži turundus- ja kommunikatsioonijuht Anna Kaljusaar. Kõige rohkem sisseastujaid on Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumist ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest.

Alanud õppeaastal jätkab tegevust ka Virumaa rahva kolledž − loengud ja töötoad täiskasvanutele ning kursused, klubid, laagrid ja teised põnevad üritused kooliõpilastele.

TÜ Narva kolledžis on esmakursuslasi tänavu 147 (eelmisel õppeaastal 152). Kolledži direktori Kristina Kallase sõnul oli kõige suurem tung avatud ülikooli ettevõtluse ja projektijuhtimise erialale; samuti oli palju lasteaiaõpetajaks soovijaid.