Endine Kohtla vallavanem mõisteti tingimisi vangi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Lumiste ütleb, et kuigi ta kõigi esitatud süüdistustega ei nõustunud, leppis ta kokkuleppemenetlusega, sest tal polnud enam raha, et riigiga vaielda.
Hannes Lumiste ütleb, et kuigi ta kõigi esitatud süüdistustega ei nõustunud, leppis ta kokkuleppemenetlusega, sest tal polnud enam raha, et riigiga vaielda. Foto: Peeter Lilleväli

Endine Kohtla vallavanem Hannes Lumiste nõustus kokkuleppemenetluse käigus enda süüditunnistamisega, mis tõi talle kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse.

2015. aasta mais pidas politsei kinni Kohtla vallavanema Hannes Lumiste (43) kahtlustatuna korruptsioonis. Pärast öö arestimajas veetmist kuulati ta üle ja hoiatati enne, et tema antud ütlustest sõltub, kas ta saab koju või läheb pooleks aastaks vahi alla.

Politsei sekkub

Peamine süüdistus, mis Lumistele esitati, oli seotud sama aasta kevadel toimunud teehoolduse hankega, mis nägi ette killustiku laotamist valla teedele. Hanke võitis OÜ Estamet, kes neljast osalenud pakkujast pakkus kõige odavama killustiku hinna − 37 000 eurot ilma käibemaksuta (eeldatav maksumus oli 45 000). Tööd said tehtud aprillis ning kui raha ja üleandmisdokumendid hakkasid liikuma, sekkus politsei.

Lumistele pandi süüks, et ta leppis kokku Estameti juhi Vladimir Grafi ning ehitusfirma Astnik Ehitus liikme Nikolai Astaševiga, et osa rahast liigub viimase firmasse varem tehtud tööde eest. Nimelt oli sama aasta veebruaris Astnik Ehitus vahetanud vallas ühe drenaažitoru, mille käigus sai kannatada tee. "Toona oli vaja see kiiresti korda saada ja ma ütlesin Astaševile, et tehku ära, raha saab hiljem. Vastasel juhul oleks pidanud hanke korraldama, mis oleks aega võtnud," selgitas Lumiste Põhjarannikule. Nii kandiski Estamet kevadel Astnik Ehitusele üle 1800 eurot, mida paberite järgi näidati kui killustiku laotamist, ent tegelikult oli see tasu veebruarikuise teeremondi eest.

Lumiste ütleb, et see oli ainus viga ning ta tunnistas seda kohe.

Politsei ja prokuratuur leidsid aga, et need 1800 eurot pole ainus väärkasutatud raha − uurijatel õnnestus kokku arvutada, et killustikku pandi teedele vähem, kui paberites näidatud, ja selle eest pandi peavastutus Lumistele. Viimase sõnul aga ei käinud ta koormaid lugemas ja kuna töö sai tehtud eelarve piires, et tekkinud tal endal mingeid sellekohaseid kahtlusi.  "Ütlesin ka uurijatele, et öelge siis, kui palju ja mis tegemata jäeti, kuid see jäigi vastuseta," sõnas ta.

Lisaks  Astnik Ehitusele ja Estametile haarati kriminaaluurimisse ka OÜ Petrona, mille omanik Rasmus Štrik on Lumiste hea sõber. Lumiste tunnistab, et aitas Petronat eraisikuna ehitusküsimustes, kuid valla hangetes see firma ei osalenud ka seetõttu, et Štriki ja Lumiste sõbrasuhted olid laialt teada. Estamet palkas aga valla teetööde allhankijaks Petrona. Ent kui Estametist hakkasid rahasummad (kokku umbes 15 000 eurot) liikuma Petronasse, tundus see politseile kahtlane. Ühe Petrona arve viis Lumiste Štriki palvel Grafile ja kui viimane ütles, et sellel puudub firma esindaja allkiri, pani Lumiste sellele enda allkirja, mis lõpuks tõi talle ka võltsimise süüdistuse.

Miks aga võttis Lumiste hiljem 3000 eurot sularahaautomaadist Petrona kontolt? "Rasmus palus mul talle see raha tuua, kuna ta ise oli hõivatud ja tal oli kellelegi tööde eest vaja maksta," selgitab Lumiste.

Ettevõtjate suhtes menetlus lõpetati

Kuigi Lumiste võttis omaks ainult veebruarikuise teeremondiga seotud episoodi, sai ta lisaks sellele ja võltsimissüüdistusele ka süüdistuse võõra vara pööramises kolmanda isiku kasuks (teetöid teinud Estamet maksis Petronale). "See oli tegelikult nende kahe firma vaheline arveldamine ja mina vallavanemana sellesse ei puutunud," sõnab Lumiste.

Kõigi kolme ettevõtja puhul, kelle kohta oli samuti kriminaalmenetlust alustatud, lõpetas prokuratuur tänavu menetluse klausliga, et nende süü polnud suur.

Lumiste ütles, et nõustus kokkuleppemenetluses end süüdi tunnistama rahalistel kaalutlustel. "Arutasin advokaadiga seda küsimust ja ta ütles, et kui tahan edasi minna, tuleb arvestada veel kuni 3000 euro suuruse kuluga," lausus Lumiste, lisades, et umbes sama suure summa oli ta selleks ajaks kulutanud ja tal lihtsalt polnud enam raha advokaadile maksmiseks. Pärast kriminaalasja alustamist oli Lumiste ka mõnda aega töötu, kuna astus toona vallavanema kohalt tagasi.

"Ma ei süüdista kedagi, saan aru, et politseil oli kah tarvis asjale kuidagi punkt panna. Eks see oli üks elu õppetund," sõnas eksvallavanem, kes praegu on ametis ühes ehitusfirmas.

Kuigi kohtuotsuses on kirjas, et valla raha pöörati kolmanda isiku kasuks, ei ole seal kirjas, et keegi oleks ebaseaduslikult raha tasku pistnud. Kohus tõdes vaid, et tsiviilhagi selles asjas esitatud pole. Ehkki politsei küsis korduvalt vallavalitsuselt, et see esitaks hagi kahju tekkimise kohta, vald seda ei esitanud põhjendusel, et selleks puudub alus, kuna tööd said ettenähtud eelarve piires tehtud.

Kohus määras Lumistele kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga. Praeguseks on otsus jõustunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles