Elron lisaväljumist Narva liinile ei luba

Narva suunal sõideti mullu 30 protsenti varasemast rohkem. Samasugust tõusu uuel aastal oodata pole, sest väljumiste arvu praegu ei tõsteta. Foto: Peeter Lilleväli

Eelmise aasta lõpus Narva suunale ühe reisi lisanud Elron jätkab uuel aastal kolme väljumisega, ehkki sõidukordade suurendamine on jätkuvalt kõne all ja vajadust selleks nähakse.

Kui Elron on Eestis kasvatanud reisijate arvu kogumahus mõne protsendi jagu, siis Narva suunal on võrreldes eelmise aastaga olnud kasv 30 protsenti. Eelkõige on selle taga kolmanda väljumise lisamine 2015. aasta lõpus.

Neljas väljumine päevakorral

Ehkki Narva suund tegi eelmisel aastal reisijate rekordi, ei näe Elron uuel aastal võimalust lisaväljumiseks. Narva ja Tallinna vaheline ots on Elroni väljumistest kõige pikem, ületades 200 kilomeetri piiri, ning sellega on seotud kõige suuremad kulud.

"Nii ei näe me järgmisel aastal veel võimalust lisareisi tegemiseks," tõdes Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo, lisades, et kui võrrelda aega enne uute rongide tulemist, on Narva suunal juba väljumisi kolmekordistatud, mis on hea tulemus.

Neljanda väljumise lisamine Narva suunale pole aga kaugelt utoopia ja selle võimaluse üle arutatakse edasi. Millist aega päevast võiks uus väljumine katta, on praegu vara rääkida, sest kindlaid plaane pole. Reisi lisamine tähendaks ümberkorraldusi kõikides Elroni väljumistes, sest liiklus Tapa ja Tallinna vahel on väga tihe ja graafikusse lisaronge keeruline panna.

Võiks olla ekspress

Kongo hinnangul oleks Narva liinil vajadus ekspressrongi järele. Kuna reisirongid sõidavad juba taristut arvestades tippkiirusel, siis peab lisakiirus tulema peatuste vähendamise arvelt. "Loomulikult jääksid peatustena suuremad linnad, nagu Jõhvi, Kiviõli, Rakvere. Aga eesmärk on, et Narvas Tallinna jõuab kahe ja poole tunniga," lisas ta.

Ekspressliini ei hakata aga kindlasti tegema olemasolevate väljumiste arvelt, vaid see peab olema lisarong.

Ekspressi vajadust on kinnitanud ka Narva linnajuhid. See muudaks rongiliikluse busside kõrval ka konkurentsivõimelisemaks, sest ekspressbussiliine käib Narvast pealinna palju. Rong võiks olla selle kõrval aga heaks alternatiiviks.

Erisugused soovid 

Sellel nädalal kohtusid Elroni esindajad Virumaa omavalitsuste ja maavalitsuste esindajatega. "Loomulikult oli palju kõne all rongide ajagraafik, kuid selge on see, et raudtee pole maantee ning seal on piirid ja reeglid, mis ühenduse aegu mõjutavad," tõdes Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Valentina Lunina. Ainuüksi rahvusvahelised rongiliinid seavad Narva suunal mitmeid ajapiiranguid.

Kui Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid näeksid eelkõige, et väljumised peaksid olema seotud tööpäeva alguse ja lõpuga, siis Ida-Virumaal tuleks rohkem vaadata, et rongiga võiks saada hommikul tööle Jõhvist Rakverre ja vastupidi. "Aga nii palju kui on inimesi, sama palju on soove ja vajadusi. Me oleme need Elronile edasi andnud," ütles Lunina.

Palju on juttu olnud rongi- ja bussiliinide ühitamisest, et ka raudteejaamadest kaugemal elavad inimesed saaksid mugavalt ronge kasutada. Seal on probleemiks aga rongide ajagraafiku pidev muutumine taristuehituste tõttu. "Kui me bussiaegu pidevalt muudaksime, tekitaks see pigem suuremat pahameelt, sest maakonnaliine kasutatakse tööle ja kooli sõitmiseks," selgitas Lunina, miks see ühitamine pole seni olnud eesmärk omaette.