Oru linnaosa kraanidest tuleb taas puhast vett

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Marko Pomerants oli kraani lahti keeranud, tõttasid nii Kohtla-Järve linnajuhid kui kohale tulnud orulased puhast vett mekkima.
Kui Marko Pomerants oli kraani lahti keeranud, tõttasid nii Kohtla-Järve linnajuhid kui kohale tulnud orulased puhast vett mekkima. Foto: Peeter Lilleväli

Reedel lõpetati Orul pidulikult kolm aastat väldanud veevedu: tuttuut toru mööda jõuab nüüd kraanidesse Ahtme veepuhastusjaamast lähtuv kõikidele nõuetele vastav joogivesi. 

"Täna jälle me joome bensiini..." meenutas keskkonnaminister Marko Pomerants reedel Orul ansambli Vennaskond kunagist laulu.

Oli ka põhjust meenutada, sest "Oru inimestele oli see benseeni näol peaaegu reaalne", nagu minister märkis.

Benseenireostus Kohtla-Järve Oru linnaosa joogivees avastati kolm aastat tagasi. Sealtmaalt on OÜ Järve Biopuhastus piirkonna vee-ettevõtjana orulastele iga päev tsisterniga puhast joogivett vedanud. Ahtme veepuhastusjaamast pärit kallist vett, mille eest orulased sentigi maksma ei pidanud.

Kodus kraanist tuleva vee eest maksid küll, aga pärast mõningast aastaalguse ebaõiglust ja segadust siiski jätkuvalt vana ehk madalama hinna järgi.

Nüüd tuleb kraanivee eest hakata rohkem maksma. Aga see-eest ei pea enam iga ilmaga, kanister näpu otsas, tsisterni juurde ja tagasi kõndima, ei pea pidevalt arvestama, kui palju käe otsas vett koju tuua, et sellest ikka järgmise korrani jätkuks.

Tsisterniaeg sai otsa

"Pesime selle kraaniveega ikka − ennast ja pesu ja nõusid ka. Joogiks ja söögitegemiseks enam ei kasutanud, kohe, kui teada saime, et see ei kõlba," rääkisid veetorustiku pidulikku avamist oma silmaga kaema tulnud orulased.

Üks naine ütleb, et temal võttis kraaniveega pesemine peast juuksed lahti.

"Juuksed jäid hõredamaks küll, aga kui palju see oli vee pärast ja kui palju vananemise pärast, kes seda öelda oskab," muheleb teine.

Seda, et kolme aastaga sisse harjunud kanistriga vee järel käimisest puudust hakatakse tundma, ei arva neist keegi.

Järve Biopuhastus pakub küll veel nädala lõpus "võõrutusravi" ehk siis veetsistern sõidab neil päevadel endiselt Orule.

"Võib-olla kõik inimesed veel ei tea, et kraanist nüüd juba puhast vett tuleb. Siis saab autojuht neile öelda, kui nad harjunult vett võtma tulevad," põhjendas Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov.

Pikk tee puhta veeni

Reostuse avastamisest uuesti puhta veeni jõudmiseks kulus kolm aastat.

Orulased olid kogu selle aja äärmiselt kannatlikud ja leplikud. Mille eest Vladislav Korzanov neile nüüd ka siirad tänusõnad ütles.

Järve Biopuhastus muidugi püüdis ka omalt poolt kõik teha, et olukorda leevendada.

37 kuud veeti Orule iga päev tsisterniga vett, ühtekokku 2220 kuupmeetrit. Vee-ettevõtjal kulus selleks 87 588 eurot ning nõnda orulasteni viidud vee kuupmeetri hinnaks kujunes 39,5 eurot. Nii kallist vett naljalt kusagil mujal ilmselt pole.

"Lihtne on vett rikkuda, hoopis keerulisem on puhast vett tagasi tuua," tõdes Marko Pomerants. "Aega kulus selleks kaua, aga kui mõtlete nende torukilomeetrite peale ja sellele, et koos joogiveega saite ka korraliku kanalisatsiooni, siis ehk polegi see aeg nii väga pikk."

Miljon eurot maksnud ettevõtmist 58% ulatuses toetanud keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK)  juhatuse liige Veiko Kaufmann ütles vee-ettevõtjale meeneks toru kujutavat küünlajalga üle andes, et see teema seostub Oruga rohkem kui üksnes vee puhul. Nimelt on KIK eraldanud 200 000 eurot, et tuleval aastal ka Oru soojustorustik korda saaks.

Vastse torustiku katsetused kestavad veel kolm nädalat, pärast seda otsustab vee-ettevõtja, millist hinda peavad orulased oma nüüd juba korraliku vee eest maksma hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles