Ohtliku varinguaugu sulgemiseks kulub kaks aastat

"Šurfiauk on suletud, kui projekti alusel sulgemistöid tegev ettevõte selle nõuetekohaselt sulgeb ja ala tunnistatakse korrastatuks," hoidus Maria Karus tähtaega ennustamast. Foto: Peeter Lilleväli

Lõviosa sisse varisenud šurfiaukude sulgemiseks eraldatud rahast kulub projekteerimisele ning iga augu jaoks on vaja uut projekti.

Keskkonnaamet hakkas Kohtla-Järvel Lille tänaval riigimaal asuva varisenud šurfiaugu sulgemist ette valmistama veel enne, kui Kohtla vallas Peeri külas Järve Tootjate osaühingu kasutada oleval põllul 2014. aasta septembris järjekordne šurfiauk sisse varises.

Lille tänava varingu sulgemiseks tellis keskkonnaamet keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) eraldatud 24 300 euro eest projekti ja 5500 euro eest sulgemistööd ning mullu oktoobris pandi auk pärast kaks aastat kestnud eeltöid kolme päevaga kinni.

Kohtla vallavalitsuses loodeti, et kui juba selline projekt olemas, saab seda pisut kohendades kasutada teistegi samasuguste varingute korral. Selgus, et  ei saa ja kõik ülejäänud varingud − neid on Ida-Virumaa altkaevandatud aladel päris palju, Kohtla valla maadel iseäranis − peavad ootama ühtse korrastamiskava valmimist.

Korrastamiskavale eelneb põlevkivi altkaevandatud alade uuring, mille käigus koondatakse varasemate uuringute andmed, mõõdistatakse ja kaardistatakse varingud ning analüüsitakse selliste alade kasutamist.  Uuringuga tegeleb Tallinna tehnikaülikool ning valmis saab see aastal 2018. KIK toetas ettevõtmist 68 523 euroga.

Eelmine projekt ei sobi

Tänavu kevadel ilmnes, et metallivargad olid Peeri küla auku laiemaks kaevanud, et paremini alla metalli järele saaks minna.

Selleks ajaks, kui Kohtla vallavalitsus häirekella hakkas lööma,  olid keskkonnaametnikud juba selgeks vaielnud, et niisuguste varingute sulgemine, asugu need siis riigi- või eramaal, on riigi ülesanne, mitte maaomaniku või kohaliku omavalitsuse mure.

Keskkonnaministeerium kohustas keskkonnaametit augu sulgemisega kiiresti tegelema hakkama.

KIK eraldas augu uurimiseks, projekteerimiseks ja sulgemiseks 30 000 eurot.

Reedel kuulutas keskkonnaamet välja riigihanke sissevarisenud šurfiava korrastamisprojekti koostamiseks; eeldatavaks maksumuseks on märgitud 25 000 eurot.

Lille tänaval suletud augule mõeldes tekib küsimus, miks samas piirkonnas sama kaevanduse kohal asuva augu sulgemiseks ei saa kohaldada eelmist projekti.

"Iga kaeveõõs on erinev nii oma dimensioonidelt kui ka varisemisastmelt. Šurfiaukude nõuetekohaseid sulgemisi on Eestis olnud väga vähe, mistõttu ei ole tüüpprojektide rakendamine praeguses olukorras, kus napib andmeid varisenud kaeveõõnte iseärasuste kohta, kahjuks võimalik," põhjendas keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Maria Karus.

Kõnealuse hankega soovitakse tema sõnul  saada Peeri külas oleva varingu ja ümbritseva keskkonna iseärasusi arvesse võtvat uuringut ning nendest lähtuvalt parima lahendusega korrastamisprojekti.

Hankelepingu periood kestab detsembri keskpaigast veebruari keskpaigani, sel ajal tuleb teha ka välitöid ehk kohavaatlust ja uuringuid. Võimalik, et paksu lume ja korralike külmakraadidega.

"Keskkonnaamet ootab teenuse pakkujalt lahendust tööde tegemiseks, sealhulgas ka selleks, kuidas on optimaalne teha uuringut prognoositavate ilmastikuolude korral," ütles Karus.

Pole sugugi välistatud, et enne suure korrastamiskava valmimist tekib veel mõni kiiret − kui kaheaastast ettevalmistustööd ikka saab kiireks nimetada − sulgemist nõudev varing. Kas sellegi jaoks oleks vaja taas täiesti uut projekti, ei osanud Karus öelda: "Raske prognoosida, kuna see sõltub konkreetse varingu iseloomust."

Kaevandaja sulges augu nädalaga

Eesti Põlevkivi, praegu Enefit Kaevandused on sissevarisenud surfiauke ajaloo vältel päris palju täis vedanud. Päris viimasel ajal küll mitte ja enne seda päris viimast aega osteti need tööd sisse, aga veel varem täideti oma jõududega.

"Kõigepealt hindasime, kui palju materjali kulub, võtsime aluseks vanad kaevanduse plaanid ja siis vedasime augu aherainet täis. Peale panime savikat materjali − piisavalt paksu kihi, et see vett isoleeriks −, siis veel aherainet ja kõige peale kasvupinnast," kirjeldas töö käiku Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman.

Tehtu hinda muidugi praeguste sulgemiste omaga võrrelda ei saa, sest kaevandusettevõttel olid nii veokid kui täitematerjal endal olemas. Täitmistöö ajakuluks hindas Sokman keskmiselt nädala-paar.

"Meil oli nendeks töödeks tüüpprojekt, mida konkreetse olukorra kohaselt kohandasime.  Kui varingud on ühes samasuguste mäenduslike tingimustega piirkonnas, ühe ja sama kaevanduse kohal, kus kasutati sama kaevandamistehnoloogiat, siis peaks üks projekt olema üldjoontes kohaldatav kõikide aukude jaoks," ütles Sokman.