Repinski ei kõhelnud hetkegi ministritooli vastu võtmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministriks saav Konju kitsefarmi omanikust riigikogu liige Martin Repinski ei kõhelnud hetkegi, kui tulevane valitsusjuht Jüri Ratas talle läinud laupäeva hommikul maaeluministri portfelli pakkus.
"Viisteist minutit enne erakonna juhatuse koosolekut kutsus Jüri mind enda juurde ja küsis, kas ma oleksin nõus seda kohta vastu võtma. Minu "jah" tuli kohe," rääkis Repinski eile Põhjarannikule. Ta lausus, et maaeluministrina ootab teda ees suur töö, kus ta peab tublisti pingutama, kuna teha on tarvis palju, kuid aega järgmiste riigikogu valimisteni on vaid veidi üle kahe aasta.
Võlad saavad klaaritud
Tema sõnul on tähtis, et riik maksaks põllumeestele riigisiseseid toetusi, mida siiani täies ulatuses tehtud pole. "Aga see asi on juba koalitsioonilepinguga paika pandud, mistõttu nüüd tuleb keskenduda teistele teemadele." Ühe ideena nimetas ta riikliku ekspordiagentuuri loomist, mille ülesandeks oleks aidata toidutootjatel ning maapiirkondade väikeettevõtjatel oma toodanguga välisturgudele jõuda.
"Teiseks väga oluliseks teemaks pean ma kohaliku toidu programmi arendamist, mille eesmärk on propageerida kohalikku toitu, et saada see toodang sisse kaubanduskeskustesse, aga ka riigiasutustesse. Paljud riigiasutused tellivad praegu toiduaineid välismaalt, sest see on odavam, kuid minu meelest pole see õige," ütles Repinski.
Tulevane maaeluminister lausus, et kavatseb eemalduda oma kitsefarmi juhtimisest, sest on aru saanud, et tegelda samal ajal poliitika ja ettevõtlusega on võimatu. "Lähipäevil asub ametisse uus juhatus ja minule jääb vaid omaniku roll," ütles Repinski.
Küsimusele, kas vastab tõele, et ta on ettevõtjana mitmetele tarnijatele ja partneritele võlgu jäänud, tunnistas Repinski: "Võib öelda jah, et on mõningaid probleeme. Kuid midagi hullu pole. Kõik jookseb äriplaani kohaselt ja sellest tulenevalt peaksid need probleemid tuleva aasta veebruariks lahenema."
Ta lisas ka, et raskuste taga võivad olla mõningad pahatahtlikud konkurendid. "Konkureerime näiteks maa küsimustes ja mulle on öeldud, et kui ma ei loobu mõnedest maatükkidest, siis aetakse mind pankrotti. Pealegi oleks praegust turu olukorda arvestades imelik, kui kõik oleks ideaalne," ütles ta.
Korb Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendamisest
Repinski tulevane kolleeg, Kohtla-Järvelt pärit tulevane regionaalhalduse minister Mihhail Korb ütles samuti, et Ratas pakkus talle ministrikohta vahetult enne juhatuse koosolekut ja mõtlemisaega kaua polnud.
Korb on juba jõudnud kritiseerida haldusreformi, kuid ei kavatse seda tagasi pöörata. "Minu kriitikanooled olid suunatud sellele, et kui Taavi Rõivaselt küsiti, mis pärast edasi saab, siis ta vastas, et midagi ei saa, sest reform ongi siis valmis. Mina vaatan seda aga kui suuremat protsessi, mitte lihtsalt piiride nihutamist," lausus ta.
Korbi sõnul on oluline tähtsustada omavalitsuste rolli, sest omavalitsused on kohaliku elu mootor. "Omavalitsustele on viimastel aastatel liiga tehtud," sõnas ta, viidates keskvalitsuse sammudele omavalitsuste tulubaasi vähendamisel. "Minu arvates tuleks omavalitsustele anda ülesandeid koos reaalse rahaga," lausus ta. Ent haldusreformi esimene etapp, mis puudutab omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, peab Korbi sõnul kindlasti jätkuma. Kuid järgmises etapis võiks ette näha ka erisusi näiteks elanikkonna arvu nõudes, milleks praegu on 5000. "Näiteks on Lõuna-Eestis üks vald, mis loogiliselt ühinedes saaks kokku 4900 elanikku. Aga et ületada 5000 elaniku künnis, tuleks terve maakonna kaart ringi joonistada," rääkis ta.
Viimastel päevadel on Ida-Virumaal seoses Korbi saamisega regionaalministriks palju küsitud: kas Mihhail Korb viib ministriks saades ellu oma isa, riigikogu liikme Valeri Korbi unistuse Jõhvi ühendamisest Kohtla-Järvega?
Selle küsimuse peale hakkas Mihhail Korb naerma: "Võite kirjutadagi, et naeran siinkohal. Selleks, et Valeri Korbi soovi ellu viia, ei oleks tarvis panna ministriks Mihhail Korbi, seda oleks võinud teha ükskõik missuguse Keskerakonna ministrikandidaadi abil. Kui tõusebki küsimus Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendamisest, siis tuleb seda arutada ja kuulata eri osapooli. Praegu aga käib jutt vabatahtlikust liitumisest," ütles Mihhail Korb.