Põlevkivitööstus Ameerika mägedel

Põlevkivitööstusel on tänavu olnud väga kehvad ja pisut paremad ajad. Ent huvi selle saja-aastase ajalooga just Eestis tublisti arendatud tööstusharu vastu on jätkuvalt suur kogu maailmas. Pildil näitab Eestis resideeruvatele diplomaatidele VKG valdusi tehnikadirektor Meelis Eldermann. Foto: Matti Kämärä

Põhjaranniku toimetuse meelest on lõppeva aasta Ida-Virumaa aasta sündmus tänavu 100 aasta juubelit tähistanud põlevkivitööstuse  kriisiolukorrast väljatulemine.  

2016. aasta on põlevkivitööstuse jaoks olnud kui uljas kihutamine Ameerika mägedel.

Kohutav aasta algus 

Aasta algas õõvastava sööstuga kuristiku poole.  Eesti Energia oli just teada andnud 150 Narva karjääri töötaja koondamisest. Mustal reedel, 15. jaanuaril tuli Viru Keemia Grupist uudis kõigi vanemate õlivabrikute sulgemisest ja 500 inimese koondamisest. Peale keemikute kaotas töö ka osa Ojamaa kaevanduse kaevureid.

VKG iga neljanda töötaja kojusaatmine oli osa päästeoperatsioonist, et kogu ettevõte kokku ei kukuks, mille järel jäänuks tööta ka ülejäänud 1500 inimest. Nafta hind oli kukkunud 30 dollarile ja positiivseid väljavaateid horisondil ei kumanud.

VKG juhatuse esimehel Ahti Asmannil polnud jaanuari keskpaigas usku, et olukord võiks lähiajal paraneda.  "Me ei pannud neid tehaseid pooleks aastaks kinni. Need otsused ulatuvad võrdlemisi kaugele," sõnas ta Põhjarannikule, pakkudes, et nende taaskäivitamiseks peaks nafta hind stabiilselt ulatuma vähemalt 70 dollarini barreli kohta.

Peale õlihindade madalseisu oli suhteliselt morn seis ka teisel põlevkivitööstuse jaoks tähtsal turul − elektriturul. Jaanuari kõige pakaselisematel päevadel õnnestus Eesti Energia Narva jaamades püstitada küll korraks viimase veerandsajandi tootmisrekordeid, ent tervikuna oli esimese poolaasta elektrihinna tase tootja jaoks nutmapanev.

Näguripäevad ja koos sellega ka koondamised ja lühendatud tööaeg said osaks veel ühele Eesti Energia Jõhvis asuvale suurele üksusele − tehnoloogiatööstusele. Kehvaks muutunud turuolukorras tõmbasid varasematele plaanidele pidurit nii emaettevõte kui ka välistellijad. Sealhulgas naftatööstus, kuhu Jõhvi ettevõttel oli viimastel aastatel õnnestunud jalg ukse vahele saada.

On maitseasi, kas nimetada aasta alguses kujunenud olukorda ajutisteks raskusteks, kriisiks või suisa krahhiks. Tõsiasi on, et põlevkiviga seotud ettevõtted on endiselt Ida-Virumaa põhiliseks tööandjaks ja kohalike omavalitsuste maksudega toitjaks ja headel aegadel ka muude ettevõtmiste heldemad sponsorid.  See, kuidas läheb põlevkivitööstusel, mõjutab väga tugevasti kogu maakonna käekäiku. Vähemasti senikaua, kuni paljuräägitud tööstusparkides ei ole veel tekkinud 4400 uut töökohta ja maakonda ei ründa turistide hordid.

Kui Ida-Virumaa tööpuuduse tase oli niigi ülekaalukalt kõige suurem, siis aasta esimeste kuude jooksul keris see näitaja veel mitme protsendi võrra ülespoole.

Valitsus sekkus 

Sellises nurkasurutuse seisus  hakkas üht-teist juhtuma.  Pidevalt kerkinud põlevkivitasude vähendamise ja nafta maailmaturuhinnaga sidumise suhtes olid valitsuse kõrvad olnud siiani kurdid. Märtsi alguses tuli valitsus Narva istungit pidama ja tegi põhimõttelise otsuse, mis leevendas mossis näoga  keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisule vaatamata põlevkivi kasutamise maksukoormust.

Küllap oli valitsus jõudnud arusaamisele, et põlevkivitööstus − viimaste aastate tubli lüpsilehm (riigi eelarvesse laekunud makse arvestades) − on raskelt haige ja kui mingit rohtu ei anna, võib see muutuda epideemiaks kogu piirkonna jaoks. Need kulutused, mis  siis tekivad, on juba mitu korda suuremad sellest summast, mis praegu tuli loovutada.

Maksukoormuse leevendamisel oli positiivne mõju. Oli muidugi ka õnne, et samal ajal hakkasid tasapisi kerkima elektri ja õli hinnad. Kriisist väljatulemise murranguline hetk oli juuli alguses, kui VKG teatas, et paneb õlivabrikud taas huugama ja kutsub 350 inimest tööle tagasi. Ahti Asmann oli heas mõttes murdnud jaanuari alguses antud sõna, et niipea neid vabrikuid taas käima ei panda.  "Kui me kutsume inimesed tööle, siis peab meil olema sisemine veendumus, et see ei ole ajutine otsus," kõlas tema sõnum suvel.

Rõõmsam vaade tulevikku

Kindlamalt kui aasta alguses tunnevad end ka Narva elektrijaamad, mis on tegevjuht Tõnu Aasa väljendi kohaselt õppinud selgeks uued tantsud. See tähendab, et elektri tootmise mahtu suudetakse kiiresti sättida selle järgi, milline on parajasti börsil hind. Oluliseks toeks on ka värskelt valminud Auvere jaam. Uue põlvkonna Enefit280 õlitehasel on  jonnihoogusid vähemaks jäänud ja tema panus aina kasvab. Pole välistatud, et uuel aastal võib tulla otsus ka teise tehase ehitamiseks.

Tänase Põhjaranniku viimasel küljel on suur kuulutus, kus Ojamaa kaevandus värbab uusi töötajaid.  See on selge märk, et Ida-Virumaa jaoks peaks uus aasta tulema parem kui tänavune.