Kohtla-Järve staadion peaks valmima järgmise aasta sügiseks

Kohtla-Järve staadioni rohkem kui pool sajandit vana väsinud tribüün koos riietusruumidega lammutakse ja selle asemele peaks järgmisel aastal kerkima uus varikatusega tribüünihoone, kuhu on kavandatud 1300 istekohta. Foto: Peeter Lilleväli

Kui mingeid ootamatuid tõrkeid enam ei tule, siis peaksid järgmise aasta sügisest nii Deniss Šalkauskas, Reena Koll, Vitali Rubenkov kui ka teised Ida-Viru paremad kergejõustiklased, nii algajad kui ka kogenud harrastajad saama treenida uhiuuel Kohtla-Järve staadionil.

Kohtla-Järve on vanalinnas asuva räämas staadioni uuendamiseks pikalt hoogu võtnud, ent nüüd lõpuks on asjaajamine jõudnud staadioni projekteerimishanke väljakuulutamiseni.

Ehitamiseks peaks minema suvel   

Jaanuari lõpuks peaksid linnavalitsuse lauale jõudma hinnapakkumised nii 1700kohalise tribüüniga kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni ning 30kohalise majutuskohaga haldushoone renoveerimise  kui ka Järveküla teele vene gümnaasiumi juurde  200kohalise tribüüniga kunstmuruga jalgpallistaadioni ja abihoone rajamise projektide kohta. Projektide eeldatav maksumus on kokku 60 500 eurot.

Hanke võitjal on projekti tegemiseks aega neli kuud.  Abilinnapea Vitali Borodini sõnul on linnavalitsusel plaanis kuulutada suve hakul välja ka ehitushange, et veel sel suvel saaksid tööd pihta hakata. "Sel juhul võiks kunstkattega jalgpalliväljak olla juba järgmise aasta kevadeks ja kergejõustikustaadion sügiseks valmis," märkis ta.

Raha nende spordiobjektide rajamiseks loodab Kohtla-Järve suuremas osas saada Euroopa Liidult ja Eesti riigilt linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest. Kogu ettevõtmise eeltaotlus koos omafinantseeringuga ulatub üle 8 miljoni, ent see hõlmab ka koos ujulaga  spordikeskuse rajamist, jäähalli ja kardiraja rekonstrueerimist ja parki kontserdilava ehitamist.  Esimeses järgus on Borodini sõnul kavas ära teha spordikeskus, staadion ja jalgpalliväljak. Ülejäänu on kavas ette võtta paari aasta pärast.

Staadioni on ammu oodatud

17kordse Eesti juunioride ja noortemeistri Deniss Šalkauskase juhendaja, spordiühingu Jõud poolt Ida-Virumaa aasta noortetreeneriks valitud Viktor Predbannikovi sõnul on nüüdisaegse staadioni puudumine olnud kergejõustiku arengu peamisi pidureid maakonnas juba paljude aastate jooksul. Kuigi jooksmist saab treenida ka linnatänavatel või metsas, on kõige teravamas tipus läbilöömiseks hädavajalik joosta ka lõike 400meetrise ringiga staadionil.

Peale 1500 ja 800 meetri jooksu võiks Šalkauskas Predbannikovi hinnangul läbi lüüa ka 3000 meetri takistusjooksus. Ent seda ala pole paraku Ida-Virumaal kusagil harjutada. "Veetakistust ei ole ühelgi staadionil. Kui langevarjuga hüppamist ei harjuta, siis ainuüksi teooriaga asja selgeks ei saa. Takistusjooksuga on sama lugu. Kui pole trennis harjutanud läbi veeaugu jooksmist, siis võistlustel on seda harjumatu teha, " tõi ta piltliku võrdluse.

Mullu noorte Euroopa meistrivõistlustel kaugushüppes kuuenda koha saavutanud narvalane Vitali Rubenkov maandub talvel treenides paremate variantide puudumisel matihunnikusse. Ka suvises põhilises harjutuspaigas Narva Kreenholmi staadionil on hoovõturajad ja hüppekastid vanad ja kulunud.

Sobib suurvõistluste läbiviimiseks 

Uuenenud Kohtla-Järve Keemiku staadion peab vastama nii rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF kui ka Eesti jalgpalliliidu nõuetele ja sobima suurvõistluste läbiviimiseks.

Staadionile tulevad statsionaarne varikatusega betoonist  tribüün 1300 pealtvaatajale ja lisaks 400kohaline teisaldatav tribüün teisele poole jalgpalliväljakut. Tribüüni osaks olevasse hoonesse planeeritakse neli riietusruumi, kohtunike, arsti ja ajakirjanike tööruumid.  400meetrisele tartaankattega staadioniringile on kavandatud kuus jooksurada, takistusjooksuks vajalik veetakistus, kahe hüppekastiga kaugus- ja kolmikhüppesektorid, kahe hüppepaigaga teivashüppesektor ja kõrgushüppesektor ning heite- ja tõukealade sektorid.

Staadionile on kavandatud elektrooniline tabloo ja uus valgustussüsteem. Loodusliku muruga jalgpalliväljakule on nähtud ette kastmissüsteem.

Vene gümnaasiumi juurde rajatava kunstkattega täismõõtmelise jalgpalliväljaku kõrvale on plaanis ehitada ka multifunktsionaalne spordiväljak, kus oleks võimalik mängida nii korvpalli, võrkpalli, tennist kui ka käsipalli. Lisaks planeeritakse sinna võimlemisala koos trenažööridega. Spordiväljaku kõrvale tuleb ka 162ruutmeetrise pindalaga abihoone inventari hoidmiseks.