Ida-Virumaa põleb teistest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi viimastel aastatel on Ida-Virumaal tuleõnnetuste arv stabiliseerunud, jääme me võrdluses teiste maakondadega selle kurva statistika poolest siiski tagaajaja rolli, mistõttu Ida päästekeskus on käivitanud vahespurdi.
Eelmisel aastal oli Ida-Virumaal kokku 240 hoonepõlengut, mis teeb 1000 elaniku kohta 1,64 tulekahju. Ida-Virumaaga elanike arvu poolest võrreldaval Tartumaal oli aga 1000 elaniku kohta 0,85 hoonetulekahju.
Kui üle-eelmise aastaga võrreldes oli hoonetulekahjude hulk meil siiski veidi vähenenud, siis see tulenes peamiselt sellest, et oluliselt vähenes tuleõnnetuste arv kasutuseta hoonetes. Elumajades toimunud tulekahjude arv kasvas ning moodustas 1,15 põlengut 1000 elaniku kohta. Ida-Virumaa oli selle numbriga ainus maakond, kus tulekahjude vastav suhtarv ulatus üle ühe (Tartumaal näiteks 0,45 põlengut 1000 elaniku kohta).
Nõustamiskampaania
Ida päästekeskus peab selliste numbrite peamiseks põhjuseks inimeste vähest teadlikkust, mistõttu alustati viimastel nädalatel maakonnas eriprojekti ennetustöö tõhustamiseks. Selleks käivitati lisaks teavitustööle ka nõustamiskampaania, kus inimesed saavad telefonil 1524 helistades tellida endale koju tuleohutusalase nõustamise.
Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei puuduta see ainult sotsiaalselt nõrgemaid elanike rühmi, kes ei suuda endale suitsuandurit soetada või küttekeha remontijat tellida. Kuigi tuleõnnetuste põhjustaja number üks Ida-Virumaal on riskikäitumine ehk põhjused alates toidu unustamisest töötavale pliidile ja lõpetades laste tulemängudega, on näiteks üsna sagedased puhastamata õhksoojuspumpade ja vanade pesumasinate süttimised.
Kui Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2025 tulesurmade arvult Põhjamaade tasemele, tähendab see, et Ida-Virumaal ei tohiks tules hukkuda aastas rohkem kui üks-kaks inimest. Mullu oli see number aga kuus, aasta varem kaheksa. Tulest päästetuid oli seevastu eelmisel aastal 21, varem 17. "Need päästetud on inimesed, kes on meie poolt tulest välja toodud ning kellest suurem osa oleks võinudki õigeaegse abita elu kaotada," sõnas Holzmann.
Kui suitsuandurite kampaaniaid on tehtud juba aastaid, siis mullune statistika näitab, et Ida-Virumaal on umbes pooltes kodudes suitsuandur veel puudu. Eelmisel aastal tegid päästjad maakonnas umbes 2500 koduvisiiti, mille käigus selgus näiteks, et Narvas oli vaid 45 protsendil kodudest suitsuandur. Kohtla-Järvel oli see protsent üle 50.
Ida päästekeskuse ennetusbüroo juht Maido Nõlvak ütles, et levinud on eksiarusaam, et kodudes käivad päästjad hakkavad puuduste avastamisel kohe karistama. "Me ei trahvi kunagi, vaid eesmärk on aidata õnnetusi ära hoida."
Päästjate sõnul ei saa suitsuanduri puudumise põhjendamist selle kallidusega (6-8 eurot) tõsiselt võtta. Kui aga on tõesti näha, et inimesed pole suutelised endale andurit soetama, siis on nimetatud kampaania raames päästekeskusel varutud ligi 1000 andurit, mida elanikele jagada. "Narvas näiteks pole osa inimesi kuulnudki sellisest asjast nagu suitsuandur, veel vähem teavad nad, et see peab kodus olema," selgitas Nõlvak.
Oluliselt kulukam kui suitsuandur on näiteks küttekehade kordategemine. "Siin me oleme ka omavalitsustega koostööd teinud ning on võimalik sealtkaudu abi saada," sõnas Holzmann, kelle sõnul eraldas ka riik eelmisel aastal näiteks 50 000 eurot, mille eest sai üle Eesti päris palju ahjusid korda teha.
Koostöö omavalitsustega
Ent mismoodi jõuda nende inimesteni, kelle kodudes varitseb tuleoht, kuid nende väheste sotsiaalsete oskuste tõttu ei saa nad ise sellest arugi?
Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva ütles, et linnavalitsusele on üldiselt teada riskipered, keda pidevalt ka külastatakse. "Kui näiteks lastekaitsespetsialistid külastavad perekonda, siis suudavad nad üsna hästi seal kodus valitsevat olukorda hinnata ning teisel külastusel kaasavad juba teiste ametkondade esindajaid, sealhulgas päästjaid," selgitas ta.
Ailar Holzmanni sõnul on koostöö omavalitsustega aina paranenud ja see võimaldab ennetustööd tõhustada. "Väga hea koostöö on olnud näiteks ka kasutuseta seisvate hoonete riskide vähendamisel." Ta tõi näiteks Kohtla-Järve kurikuulsa Kalevi 33 asuva endise ühiselamu, kuhu päästjatel oli palju väljakutseid, kuid mis linnavõimude pingutuse tulemusel sel nädalal lõpuks lammutamisele läks.
Niina Aleksejeva sõnul hakatakse lähipäevil lammutama ka Sompa vana koolimaja varemeid, kus samuti on olnud suur tulekahju ning mis on ohtlik. Järgmine suurem peavalu linnavõimudele on kesklinnas tühjana seisev Kohtla-Järve ehk kõige "kuulsam" Vahtra 23. elumaja, mille elanikud mullu lõplikult hülgasid, kuna võlgade tõttu oli seal küte välja lülitatud. "See on keeruline protsess ja linnaeelarvele muidugi väga koormav, kuid me saame aru, et seda tuleb teha, ning püüame jõudumööda neid hooneid likvideerida," sõnas Aleksejeva.
Ailar Holzmann ütles, et Ida-Virumaa on tuleõnnetuste vähendamisel liiga kaua paigal seisnud, samal ajal kui teised piirkonnad on teinud jõudsaid edusamme. "Ida-Virumaal peab olema sama turvaline elada kui mujal Eestis. Mida vähem õnnetusi, seda lõbusam, sest õnnetused toovad alati kaasa negatiivsust," sõnas ta.