Integratsiooni sihtasutus loodab täita töökohti narvalastega

Kultuuriminister Indrek Saar rääkis Põhjarannikule integratsiooni sihtasutuse kolimisest juba veebruari alguses Narvas käies; sel nädalal vormistas lõimumisasutuse nõukogu sellekohase otsuse. Saar on jäänud pildile endise Baltijetsi tehase hoone katusel, mille alla võivad tulla nii integratsiooni sihtasutuse kontor kui eesti keele maja. "Loomulikult pole kõik integratsiooni sihtasutuse kolimisest vaimustuses, aga see oleks loogiline. Kindlasti ei tule kõik inimesed Tallinnast siia tööle. Nii et uusi töötajaid tuleb otsida kõigepealt kohapealt ja kui ei õnnestu, siis kaugemalt," rääkis minister Narva visiidil. Foto: Matti Kämärä

MISA nõukogu otsustas esmaspäeval, et lõimimisega tegelev asutus muudab nime ja tuuakse pealinnast üle Narva. Sellega kaasneb 21 spetsialisti töökohta, millest osa jääb suure tõenäosusega kohalike täita.

Riigikontrolör Alar Karis loetles esmaspäeva pärastlõunal riigikogu kõnepuldist praeguses koalitsioonis kokku lepitud sisekaitseakadeemia Narva kolimise plaani negatiivseid mõjusid, nimetades seda mõttetuks, ülikalliks ja riskiks julgeolekule. 

Tund aega varem toimus pressikonverents, kus teavitati integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu otsusest kolida lõimumisasutus Narva.

Kogu peakorter

"Ma ei ole mingit negatiivset tagasisidet kuulnud ja keegi pole seda rumalaks otsuseks nimetanud," kommenteeris nõukogu esimees, TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas Põhjarannikule.

"Esiteks on mastaabid oluliselt väiksemad − me räägime 21 töökohast. Teiseks ei pea selleks mingit meeletut maja ehitama ja küsimus on administratiivsete töötajate, mitte õppejõudude kolimises."

Nõukogu otsusega viiakse Narva kogu peakorter ja see peaks sündima järgmise aasta 30. juuniks.

"Nüüd, kui kolimise otsus ära tehti, hakkab sihtasutuse juhataja rääkima töötajatega. Praegu on raske öelda, kes on nõus liikuma ja kes mitte. Kindlasti osa on ja osa ei ole, aga tegemist pole meeletu suure inimeste hulgaga ning ma arvan, et Narvast on täiesti võimalik leida asendus nendele inimestele, kes ei liigu," märkis Kallas.

Tema sõnul pole see väga lihtne ülesanne, aga ei jää sellepärast tegemata.

"Kõige lihtsam oleks integratsiooni sihtasutust hoida endiselt Tallinnas, aga me ei lähe kergema vastupanu teed. Leiame, et mingeid asju tuleb teha ka mingite muude põhimõtete pärast kui ainult efektiivsus ja lihtsus."

Kolimise üks argument on see, et minnakse lähemale oma sihtrühmale, kellest suur osa elab Narvas. "Ja me loome Narva töökohad, kus on vajalik eesti keele oskus, ja see paneb pingutama. Soovime, et inimesed leiaksid häid, kvaliteetseid ja nüüdisaegseid töökohti ka Narvas, ning selleks tuleb siinset tööturgu mitmekesistada," arvas Kallas.

Lõimumisasutus kannab viimaseid aegu nime integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed. Edaspidi jääb nimest alles väike osa − integratsiooni sihtasutus. Kallase hinnangul on praegune nimi pikk ja lohisev ning nõukogu otsustas selle teha lihtsamaks ja suupärasemaks. Minister allkirjastas sellekohase käskkirja esmaspäeval, nüüd peab nimevahetus äriregistris kajastuma. "Arvan, et aprilli esimeseks nädalaks on ametlikult uus nimi."

Koos eesti keele majaga

Integratsiooni sihtasutus on seadnud eesmärgiks võtta Narva ja Tallinna loodavad eesti keele majad oma tiiva alla.

"Tuleb ära oodata valitsuse otsus eesti keele majade kohta. Kui need lähevad sihtasutuse alla, tuleb teha kolimisplaan koos eesti keele majade loomisega. Ma ei tea, kas Burnašev jätkab või mitte (praeguse juhataja Dmitri Burnaševi leping lõpeb sel suvel, mistõttu kuulutatakse välja konkurss − toim.), aga uue juhataja ülesanne on kogu tegevuskava paika panna," selgitas Kallas.

Kas eesti keele maja alustab Narvas tööd integratsiooni sihtasutuse juhtimisel, võib selguda juba sel neljapäeval, kui küsimust koguneb arutama valitsuse töörühm. Teine võimalus on, et eesti keele majasid hakkab haldama haridus- ja teadusministeerium.

"Töörühm loodab leida kompromissi, sest praegu on see üks põhimõtteline koht, milles pole poliitiliselt kokku lepitud," tähendas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Integratsiooni sihtasutuse kasuks räägib Hartmani silmis see, et sealses nõukogus on esindatud kõik poliitilised jõud. "Kokkulepe on olnud, et lõimumise valdkond on erakondadeülene."