Saada vihje

Valaste matkaraja ehitus sai rohelise tule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Matkarada saab alguse omal ajal vaateplatvormile pääsemise tarbeks pangale kinnitatud keerdtreppidest.
Matkarada saab alguse omal ajal vaateplatvormile pääsemise tarbeks pangale kinnitatud keerdtreppidest. Foto: ARHIIV/PEETER LILLEVÄLI

Neljapäeval kinnitas valitsus Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldavad Kohtla vallavalitsusel kuus aastat ootel olnud Valaste matkaraja projektiga lõpuks ometi edasi minna.  

"See oli tõeline rõõmusõnum," ütles Kohtla vallavanem Etti Kagarov vahetult enne pühi saabunud teate kohta. "Jälgisin selle kaitse-eeskirja kooskõlastusringil liikumist pidevalt ja olin valmis meelde tuletama, et viimatiseks tähtajaks oli seatud 15. aprill. Õnneks polnud meeldetuletust enam vajagi."

Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamise projekt sai valmis juba 2011. aastal. Paraku ei lubanud maastikukaitseala senine kaitse-eeskiri seal üldse midagi ehitada. Nõnda jäi tühjaks ka see koht Ontikal, kus riigimetsa majandamise keskus (RMK) aasta varem vana ja ohtliku trepi ära oli lammutanud, et selle asemele uus ehitada − ehitada ju ei tohtinud.

Uue kaitse-eeskirja valmimiseks andsid keskkonnaamet ja -ministeerium kõik need vahepealsed aastad teineteise võidu lootust ning uusi tähtaegu. Ikka tuli vahele midagi ootamatut, mis valmimist jälle edasi lükkas.

Toetust anti tingimusega 

Eelmisel aastal julges vallavalitsus projekti jaoks siiski EASist raha taotleda. Kuna keskkonnaministeerium kinnitas, et ehitamist lubavad muudatused on tõepoolest tulekul, siis EAS eraldaski 344 000 eurot, muidugi tingimusel, et kõigepealt peab see uus kaitse-eeskiri jõustunud olema.

Vallas tehti sedaaegu eeltöid, muu hulgas telliti viis aastat vana projekti põhjal eelprojekt, taotleti RMK-lt nende ja valla vahelise maa rendilepingu kinnistusraamatusse kandmist ning valmistati hankeid ette.

"Kooskõlastame praegu hankedokumente EASiga, loodetavasti kuulutame projekteerimishanke välja veel enne aprilli lõppu," rääkis Kagarov eile. "Projekteerimisele kulub kuu − poolteist, siis tuleb ehitushange ja kui hästi läheb, jõuame augustis võib-olla ehitusega algust teha. Väga täpselt ei julge mingeid tähtaegu planeerida − Valaste projekti senine käik näitab, et tuleb võtta päev korraga. Aega on meil selle projektiga õnneks tuleva aasta lõpuni."

Inforikas matkarada

Ehitustööde hulka kuuluvad ka lammutustööd − vana vaateplatvormi veel alles olev osa tuleb lahti võtta ja ära viia.

Ülejäänu on juba uue ehitamine: praegused panga külge kinnitatud keerdtrepid jäävad alles, neist edasi ehitatakse trepid mereni; üle Valaste joa tuleb sild, kust avaneb joale hea vaade. Mere äärest algab poolteist kilomeetrit pikk matkarada − jupiti laudteena, mõnes paigas mere ääres, aga enamjaolt pangametsas − ja Ontikale tuleb uus trepp, kust jälle üles panga peale pääseb.

Matkarada pole küll eriti pikk − vaid 1,1 kilomeetrit −, ent selle korvab mitmekesisus, mis pakub võimalusi nii koolilastele õuesõppeks kui loodushuvilistele nautimiseks ja tarkuseterade kogumiseks. Infotahvleid paigaldatakse raja äärde ühtekokku 22, seitse neist raja laiendatud kohtadesse ehk platvormidele, kus peatudes on võimalus midagi täpsemalt uudistada. Igal infotahvlil on oma teema, näiteks pangamets kui elupaik, inimtegevus kunagistel pangametsa aladel, sõnajalad, samblad kui indikaatorliigid, eri materjalide lagunemisaeg ja palju muud.

Teised uuendused kaitse-eeskirjas 

Uue kaitse-eeskirjaga muudeti Ontika maastikukaitseala piire − liideti varem eraldi pargina kaitse all olnud Saka mõisapark ja I kategooria kaitsealuse liigi villtulika Eesti kõige esinduslikum kasvukoht −, mille tulemusena suurenes kaitseala pindala 119,3 hektari võrra (nüüd 1338,2 ha).

Ontika maastikukaitseala uus kaitse-eeskiri võimaldab sihtkaitsevööndisse püstitada infostende, tähistada vööndite piire ning rajada õpperadasid ja vaateplatvorme. Samuti tohib piiranguvööndis edaspidi teha peale turberaie ka lageraiet, välja arvatud Saka mõisapargi piiranguvööndis.

Kaitsealustest liikidest elab kaitsealal kassikakk ning kasvavad peale villtulika sudeedi põisjalg, roosa võrkheinik, varju-püsikluste ja rohe-tilksamblik.

Märksõnad

Tagasi üles