Ida-Virumaa kasiti talgupäeval puhtamaks

Alutaguse hoolekeskuse elanikele ehitati talgupäeval kasvuhoone. Foto: Matti Kämärä

Igakevadise koristusaktsiooniga "Teeme ära" ühines Ida-Virumaal ligi neli tuhat talguhunti, kes said rinda ka asjakohase märgi. 

Kuremäe küla talgujuhil, Illuka kooli bioloogiaõpetajal Anneli Dietrichil möödub kevad talgute tähe all. Lisaks oma küla koristusele ja kooli laupäevakul osalemisele korraldab ta juba aastaid konnatalguid, aidates kahepaikseid kevadise massrände ajal üle tee ja päästes neid autorataste all hukkumisest.

Kindlad käijad

"Koristama on inimesi lihtsam saada kui konni üle tee aitama," tõdes Dietrich. "Konnad on inimestele nagu naljanumber. Iga kord, kui lähen ämbriga, küsitakse, millal šašlõkki saab. Aga viimati käisime reede õhtul ja korjasime 120 konna. Tänavu on vilets konna-aasta − kevad on nii imelik ja suurem osa on vist päeval soojemaga ära läinud," jutustas ta.

Laupäevasel "Teeme ära" talgupäeval oli fookus Kuremäe korrusmajade juures asuval laste mänguväljakul ja selle ümbrusel.

"Tulevad kindlad inimesed, kes alati käivad, aga üldiselt ollakse passiivsed. Leitakse, et teen oma maja eest ja rohkem ei huvita. Meil on ka väga palju pensionäre, kelle tervis on vilets. Ja osa noorematest läks Puhatu küla talgutele," ütles Dietrich.

Tosin külainimest tuli siiski kokku ja sellegi seltskonnaga sai hulk tööd tehtud. Lisaks riisumisele ja oksarisu korjamisele veeti tühjaks vana liivakast, et vald saaks uue teha, ning tasandati prügiauto rööpaid.

Teiste seas lasi rehal vilkalt käia Iisaku gümnaasiumi direktor Anneli Bogens, kel ka abikaasa ühes. "Mehed tavaliselt talgutel ei käi, aga minu mees küsis täna ise, kas lähme. Mina arvan, et sundima ei pea, tulevad need, kes tahavad."

Iseasi, kui talgud toimuvad koolis, kus ühisel ettevõtmisel on ka kasvatuslik külg. Iisaku gümnaasiumis on praegu käimas talgunädal, mille käigus pakutakse abikäsi Kauksi ranna, rahvamaja ja muuseumi ümbruse koristamisel. "Mõte on, et teeme kõik ja teeme oma kodukoha heaks," märkis Bogens.

Sauna ja suppi

Naabervallas Mäetagusel toimus suurim laupäevak Alutaguse hoolekeskuse õuel. Lisaks sisehoovi korrastamisele − aednikku hoolekeskuse palgal ei ole −, pandi kasvuhoone kõrvale püsti veel üks ja suurem. Veedab ju hoolekeskuses vanaduspõlve palju maainimesi, kes on harjunud oma aia saagiga.

"Kuna meil õnnestus saada appi mõned mehed, siis ehitame suure kasvuhoone, kus hakkame kasvatama tomateid ja kurke," rääkis talgujuht, Alutaguse hoolekeskuse juhataja Kristiina Ets, kes rakendas ehitustööle ka oma abikaasa, kaitseliidu Alutaguse maleva pealiku major Margus Etsi.

Mäetagusel lubati talgulistele sauna, võimalust mõõta veresuhkrut ja kolesterooli. Ei puudunud ka talgusupp. "Meil on külm supp − eeldasime, et tuleb ilus ja soe ilm (tegelikult jäi päike pilve taha peitu − toim.). Lisaks salatid, grillvorstid ja jäätis," tutvustas Ets talguliste menüüd.

Igakevadist suurkoristust on hoolekeskuses ikka tehtud, aga teist aastat korraldatakse seda "Teeme ära" raames. "Lootsime, et ehk tulevad siis ka meie elanike lähedased ja külarahvas. Mina olen küll rahul, sest hästi palju saab ära tehtud," rääkis Ets.

Paarikümne talgulise hulgas oli oma töötajaid, nende pereliikmeid ning kõbusamaid hoolekeskuse elanikke. Ja näpuotsaga vabatahtlikke, kel asutusega otsest seost pole. Nagu näiteks Annika Meos.

"Vaatasime, millised talgud kodu lähedal toimuvad. Oli valida, kas hobusetall või hoolekeskus. Otsustasime tulla vanakeste juurde, sest arvasime, et hobuste juurde läheb lastega peresid niikuinii," rääkis Meos.

Perel on ka oma majapidamine ja aed, kus töö ei saa kunagi otsa. "Aga tuleb ka teisi aidata," põhjendas Meos talgutele tulekut. "Tahtsime seda lastelegi näidata, aga kahjuks jäid nad haigeks ja pidid koju jääma."

Kokku registreeriti Ida-Virumaal 155 talgut, kus osales 3900 inimest.

"Teeme ära" Ida-Virumaa koordinaator Krista Pedak rõõmustas, et talgulisi oli oodatust rohkem. "See on tore, et nii palju inimesi välja tuli. Narva ja Sillamäe osa on massilisuses väga suur ning ka Kohtla-Järvel oli talguid rohkem kui mullu."

"Teeme ära" talgupäeva eestvedaja, Eestimaa looduse fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul korraldati tänavu rekordiline arv talguid, mis tõi kokku ka seni suurima arvu talgulisi.

"Talgupäevast on kujunenud kümnetele tuhandetele inimestele igakevadine oodatud suursündmus, mis liidab kogukondi ja toob näod naerule," rääkis Tüür.

Kõige rohkem toimus heakorra- ja külatalguid, looduskaitsetalguid ning kogukonna turvalisusega seotud talguid, samuti EV100 temaatilisi lipumastide püstitamise talguid, laulu- ja tantsuplatside korrastamise talguid ja korteriühistute talguid.