Noorte sõltlaste keskus Jõhvis on küsimärgi all

Heddy Uustal tutvustas eelmisel kevadel sõltuvushäiretega noorte rehabilitatsioonikeskust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna faktsiooni liikmetele ja ministritele. Praegu on keskusel jätkamise kindlus aasta lõpuni. Foto: MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV

OÜ Corrigo Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus on praegu tühi, sest seal eelmisel õppeaastal elanud sõltuvus- ja käitumishäiretega noored on oma kodus tagasi. Mure on nende pärast, kes tulevad sinna sügisest. 

OÜ Corrigo osutab tervise arengu instituudi tellimusel rehabilitatsiooniteenust 16 sõltuvusprobleemiga noorukile ja on teinud seda juba 13 aastat. Praegune leping kehtib aasta lõpuni. Puudub kindlus, et see uuest aastast jätkub.

Keskuse juht Heddy Uustal selgitab, et noored tulevad keskusesse kohaliku omavalitsuse suunamisel vabatahtlikult. See on viimane vahejaam enne kinnist lasteasutust.

Tulekul uus teenus

Praegu riigikogu menetluses olev sotsiaalhoolekande seaduse muudatus toob n-ö turule uue − kinnise lasteasutuse teenuse.

See annab kohalikele omavalitsustele uuest aastast õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Selle teenuse eest hakkab vastutama sotsiaalkindlustusamet.

Tervise arengu instituudi avalike suhete juht Gea Otsa kinnitab, et tegemist on erinevate teenustega ja üks ei hakka asendama teist.

"Tervise arengu instituut on aastaid rahastanud sõltuvusprobleemiga noorukite statsionaarset rehabilitatsiooniteenust. Sotsiaalkindustusameti planeeritav uus teenus on kinnine lasteasutus. Tervise arengu instituudil on Corrigoga leping aasta lõpuni 16 ravikoha jaoks. Teenus jätkub samas mahus ka 2018. aastal, aga kas sellega jätkab Corrigo või mõni muu teenusepakkuja, on veel läbirääkimiste küsimus," märgib Otsa.

Ka sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer ütleb, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatus Jõhvi keskuse teenust ei puuduta.

Ometi on Heddy Uustalile ja OÜ Corrigo tegevjuhile Mari Rullile suur küsimärk, kuidas need kahe riigiasutuse tellitud teenused tulevikus kõrvuti eksisteerivad, mismoodi jagunevad kohustused ja raha ning mis saab ikkagi Jõhvi noorukite keskusest. "Need asjad ei ole ka riigi tasandil selged," väidavad nad.

Uustali sõnul on Jõhvi keskus spetsialiseerunud noortele, kes ei täida koolikohustust, hulguvad ja on juba kokku puutunud uimastitega. "Meie eesmärk on pakkuda noorukile aasta aega eri alternatiive. Arusaamist sellest, et narkootikumid pole ainus tee, mida mööda astuda, vaid on palju muid valikuid."

Sel õppeaastal lõpetas keskuses põhikooli seitse noort. "Siin, kontrollitud keskkonnas, vestluste ja mõjutuste toel, nad läbisid selle programmi. Muidu nad poleks põhikooli lõputunnistuseni jõudnud, vaid samamoodi edasi hulkunud," usub Uustal.

Jõhvi keskus on poolkinnine, see tähendab, et noorel on võimalik koos keskuse saatja või vanemaga välja pääseda. "Käime teistes asutustes sportimas, ekskursioonidel, matkadel. Meil on tasemete süsteem, kus viiendal-kuuendal tasemel saab ka üksinda väljas käia ja tagasi tulla," selgitab juhataja.

Ei Uustal ega Rull oska vastata küsimusele, mis saab noortest, kes tulevad keskusesse elama sügisest.  "Loomulikult on tervise arengu instituudil õigus otsida partnereid, aga meil puudub info, millal konkurss toimub ja mis saab nendest lastest 1. jaanuaril?" on nad ise küsija rollis.

Nõudlus suurem

Praegu on järgmiseks õppeaastaks sooviavaldusi rohkem kui kohti. Eriti suur nõudlus on tüdrukute kohtade järele, sest neid on vähem.

"Omavalitsuste pakkumine järjest suureneb ja vanus läheb järjest nooremaks. Kui kunagi võeti vastu 14-18aastasi, siis nüüd algab vanus 13. eluaastast. Meile pakutakse ka 11- ja 12aastasi tüdrukuid. Nii et probleem ainult süveneb. Meie lepingud omavalitsustega on vormistatud nii, et laps tuleb siia kümneks kuuks, kuni 30. juunini. Mida ma ütlen omavalitsustele selle kohta, kuhu nad lapse 31. detsembril viivad?" muretseb Uustal.

Lisaks kohalikele omavalitsustele sõlmitakse lepingud koolidega, kes saadavad keskusesse õpetajaid. Neilegi ei osata edasise kohta infot jagada. Nagu ka keskuse töötajatele.

"Meil on kompetentne meeskond, kes on haritud kõikvõimalikul moel. Meil on kasvatajate kaader, kes on valmis olema nii poiste kui tüdrukute poolel, nii öösel kui päeval. Nad on saanud enesekaitsekoolitusi, neid on õpetatud, kuidas lapsi rahustada jne. Ka nemad on teadmatuses," räägib Uustal.

Selgust on vaja veel seetõttu, et praeguses asukohas saab keskus tegutseda aasta lõpuni. Uuel aastal hakatakse kunagise lastehaigla kolmekorruselist kõrvalhoonet rekonstrueerima esmatasandi tervisekeskuseks, milleks OÜ Corrigo sai Euroopa Liidu toetuse.

Rulli kinnitusel on valmisolek otsida uus hoone ja kohandada see noorukite rehabilitatsioonikeskuseks. "Kuna see nõuab suuri investeeringuid, peab kõigepealt tulema riigipoolne selgus. Enne ei saa me erasektori teenusepakkujana riske võtta."

Rulli sõnul on ka soov teenust edasi arendada − piloteerida koos Astangu rehabilitatsioonikeskusega programmi, mis ei ole statsionaarne, vaid ennetav.

Samamoodi on vaja senisest rohkem jätkutuge noortele, kes keskusest välja lähevad.

"Meie keskuses on lapsi üle Eesti. Praegu pakume jätkutuge nõustamistega põhiliselt kohalikele lastele. Oleme püüdnud kaasata ka vanemaid. Nende kohalesaamine nõustamistele on kõige raskem teema, aga oleme saavutanud edusamme," ütleb Uustal.

Hulk murekohti

Jõhvi rehabilitatsioonikeskuse tuleviku kohta loodetakse saada suuremat selgust augustikuisel riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütleb, et päevakord on paikapanemisel ja tõenäoliselt on sotsiaalhoolekande seaduse muudatus üks päevakorra punkt.

"Arutamisele kutsun kõik osapooled, kes on oma murest kirjutanud. Murekohti on kogunenud suur hulk, kuna on toimunud alles seaduse esimene lugemine. Ükski seadus ei tohi muuta olukorda halvemaks ja praegu on veel õige aeg seadust parandada," tõdeb Kütt.