Noored õpetajad tunnevad end oodatuna

Noored õpetajad Melissa Toom ja Berit Puidet otsustasid Sinimäe kooli kasuks, sest neid võlub kakskeelsus. Foto: Matti Kämärä

Berit Puidet ja Melissa Toom, kes said tuttavaks Ungaris elades, alustasid 1. septembril oma esimest tööpäeva Sinimäe põhikooli õpetajana. Mõlemat "Noored kooli" programmi osalejat võlub võimalus kogeda maaelu ja tööd kakskeelses koolis.

Et klassijuhataja rolli ei hakka kandma kumbki ning oma klassi ette astuda ei tulnud, piirdus noorte keeleõpetajate esimene koolipäev aktuse ja tordisöömisega.

Teadlik valik

"Meie vene keel ei ole veel nii tugev, et saaksime klassijuhatajana kõikide lastevanematega suhelda," põhjendas Berit, lisades, et loodab Ida-Virumaal elades oma vene keele oskust parandada.

Mõlemad saavad vene keelest aru, aga jäävad hätta rääkimisega. Sealjuures on nii Berit kui ka Melissa lõpetanud Mustamäe gümnaasiumi ja õppinud vene keelt 6. klassist alates.

"See on üks küsimus, mis mind ka keeleõpetajana huvitab: kuidas on võimalik, et sa õpid keelt seitse aastat ja midagi ei jää külge? Inglise keel, vastupidi, oli väga tugev," rääkis Berit, kes hakkab Sinimäe kooli eesti osakonnas õpetama inglise ja keelekümbluses eesti keelt. Melissast saab inglise keele õpetaja keelekümbluslastele.

Ida-Virumaa oli nende teadlik valik. Beriti sõnul võib see kõlada klišeena, aga liikumapanev jõud oli missioonitunne, teadmine, et õpetajaid on siin väga vaja.

"Tunneme end siin oodatuna. Mulle tundus, et kui selja taga on tugev meeskond nii koolis kui ka "Noored kooli" programmis, peab seda ära kasutama. Käisime kokku kolmel intervjuul ja Sinimäe kool tundus kõige inimlikum. Üks tegur oli ka see, et ma pole kunagi maal elanud ja tahtsin selle ära proovida."

Maaelu tõmbas ka Melissat. "Peale selle oli mul isiklik huvi tulla Ida-Virumaale, sest mul ei ole siin sugulasi ja ma pole siin eriti käinud. Tahtsin enda jaoks Ida-Virumaa müüte purustada."

Berit lootis, et kümne aasta pärast ei kerki eelarvamused Ida-Virumaa suhtes enam esile.

"Sellepärast me siin olemegi. Kui see on ühel hetkel normaalne, et inimesed Ida-Virumaale kolivad, on kõik korras. Osa tuttavaid küll kahtles, kas see on hea mõte, aga palju oli ka entusiasmi: "Oh, kui tore, millal ma saan külla tulla?"."

Et hirm ja teadmatus käivad käsikäes, on iga lisapõhjus Ida-Virumaale tulemiseks teretulnud, arvasid noored õpetajad.

"On ajaloolised põhjused, miks mõnedel inimestel on raske aktsepteerida kakskeelset kogukonda, aga mind see just paelub. Mulle tundub, et see on selle piirkonna ilu. Aktuselgi räägiti kahes keeles," tõdes Berit.

Suund kolmkeelsusele

Melissa usub, et kakskeelne kool on järjest enam võimalik, sest noortel puudub ajalooline taak. "Kõigil on oma perelood ning see on rikkus, aga proovime sellest kuidagi üle olla ja koos midagi ära teha. Meie kooli tulevikuplaanides on jõuda isegi kolmkeelsuseni ja ka inglise keelele rõhku panna."

Berit on läbinud Tartu ülikooli bakalaureuseõppe eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Melissa on lõpetanud Tartu ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduse eriala. Õpetajatarkusi omandavad nad paralleelselt koolitööga, läbides koos oma lennukaaslastega kahe aasta jooksul intensiivse koolitusprogrammi.

Mõningane õpetamise kogemus on olemas, mitte küll klassiruumist, aga mõlemal pärineb see Ungarist.

Berit sattus Ungarisse Euroopa Liidu vabatahtliku teenistuse kaudu ja õppis hiljem kaks aastat Balassi instituudis Budapestis. "Ise õppisin ungari keelt ja huvilistele õpetasin eesti keelt. Andsin eratunde täiskasvanutele ja juhendasin lapsi Lotte koolis, mis on nagu pühapäevakool ungari-eesti segaperede lastele."

Berit viis läbi ka keeleklubi, kus kohtus Melissaga, kes töötas ja õppis Ungaris aasta.

Keeleklubi on Beritil ja Melissal mõttes ka Sinimäel. Seal võiks avaneda võimalus praktiseerida eesti, vene ja inglise keelt ning see oleks mõeldud tervele kogukonnale.