Maakonna omavalitsusliidu tulevik sõltub Narvast

Maakonna omavalitsusliit on ootel: tulevik oleneb sellest, mida otsustab Narva linnavolikogu. Foto: Peeter Lilleväli

Kas maavalitsuse senised ülesanded võtab üle maakonna omavalitsusliit või rahandusministeerium, oleneb Narva linnavolikogu otsusest − delegeerida need kohustused liidule või mitte. 

Kunagi 23 omavalitsust, viimasel ajal liitumiste ja lahkumiste tulemusena  16 omavalitsust ühendanud Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) seisab teelahkmel. Kolm nädalat pärast valimisi, poolteist kuud enne maavalitsuste kadumist pole kaugeltki selge, milliseks kujuneb liidu roll maakonna ja uute omavalitsuste jaoks ning millised ülesanded jäävad liidu kanda.

Rahast ilma

Ida-Virumaale alles jäävast kaheksast omavalitsusest seitsme volikogu on oma otsusega delegeerinud suure osa seni maavalitsuse pädevuses olnud ülesannete täitmise maakonna omavalitsusliidule. Ainsana pole seda teinud Narva linnavolikogu.

Et omavalitsusliit need ülesanded enda kanda saaks võtta, peab seda toetama 2/3 maakonna omavalitsustest ja 2/3 maakonna elanikest.

Omavalitsuste osakaalus pole küsimust, küll aga elanike arvus: ilma Narva linnata nõutav 2/3 täis ei tule.

"Narvaga on sellest korduvalt juttu olnud, aga sealses volikogus pole veel asja arutatud," ütles  IVOLi juhatuse esimees Veikko Luhalaid.  "Aega neil veel on, veebruari lõpuks peab asi selge olema."

Kui Narva otsustab ülesannete delegeerimise kasuks, hakkab IVOL tegelema maakonna arendustegevusega (arengukavade koostamine, strateegiate ja ühiste projektide elluviimine), samuti maakonna siseturvalisuse ja rahvatervise küsimustega ning kultuurikorraldusega. See tähendab mahukaid lisaülesandeid ning tõenäoliselt tuleb ametisse võtta palgaline juhatus, samuti leida mõni uus spetsialist.

Kui Narva otsustab ülesandeid IVOLile mitte delegeerida, tähendab see, et riiklike funktsioonide täitmise võtab maavalitsuselt üle rahandusministeerium.

"Sellega kaotame kõige otsesemas mõttes ka raha: igal aastal nende tegevuste majandamiseks ette nähtud 200 000 eurot on veel väike summa, aga siis puudub meil ligipääs projektirahale, pean silmas Euroopa Liidu fonde, sotsiaalfondi ja ka kohalikke väiksemaid fonde, mida seni jagas maavalitsus," selgitas Luhalaid.

IVOL jätkaks sel juhul laias laastus nii nagu seni: tegeleks haridusküsimustega ja maakondlike kultuuriüritustega, omavalitsuste esindajad saaksid vahel kokku ja arutaksid olulisemaid teemasid.

Suhelda ja sildu ehitada

"Kui IVOL maavalitsuse ülesandeid endale ei võta, nõrgeneb liidu roll jupi maad − jäävad ainult ühised otsused ja poliitiline väljund," tõdes Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap.

"Narva pärast on asi praegu suhteliselt segane. Sellest, et rahandusministeerium võib need ülesanded endale võtta, ei oska ma midagi muud karta, kui et me mõnedele Euroopa Liidu fondidele enam ligi ei pääse."

"Me vajame maakondlikul tasandil mingi koordinaatorit, kes näeb laiemat pilti," näeb Toila vallavolikogu esimees Roland Peets selles rollis just omavalitsusliitu. "Kui need ülesanded lähevad rahandusministeeriumile, jääb nende täitmise kvaliteet kindlasti alla sellele, mis oleks IVOLi pakutav. Ühe piirkonna arenguga peaksid ikka selle piirkonna elanikud ise tegelema."

Peetsi sõnul on praeguse IVOLi juhtkonna ülesanne saada kõik kaheksa omavalitsust ühe laua taha kokku ja see asi lõpuni vedada.

"Narva meestega tuleb rääkida ja sildu ehitada; suhelda on vaja. Mina leian, et Narva linnal võiks olla suurem ambitsioon kui ainult oma piirides asjadega tegelda − ega teenused linna piiril ära lõpe."

Delegeerimine ei eelda liitumist

Tegelikult peab IVOLis midagi muutuma igal juhul, alustades omavalitsuste hääleõigusest.

"Otsustatud pole veel midagi, aga arutusel on olnud mitu varianti. Näiteks selline, et kuni 20 000 elanikuga omavalitsusel on üks hääl, kuni 40 000 elanikuga kaks ja kuni 60 000 elanikuga kolm häält. Vallad pole sellega päris nõus olnud, leides, et arvestada võiks ka territooriumi suurust, samuti eelarve suurust elaniku kohta. Liikmemaksu baasosa, mis katab liidu ülapidamiskulud, jagatakse omavalitsuste vahel võrdselt, ülejäänud osa, mis läheb tegevusteks, oleneb elanike arvust," rääkis Luhalaid.

See, kui 2009. aastal liidust välja astunud Narva linn peaks otsustama ülesanded liidule delegeerida, ei tähenda, et Narva peaks liiduga uuesti liituma.

"Need asjad ei ole omavahel seotud," kinnitas Luhalaid.

Narva linnapea Tarmo Tammiste ütles, et Narval pole sellest otsusest midagi võita ega kaotada.

"Kui me IVOLiga suvel sel teemal esimest korda kokku saime, oli jutt, et maavalitsuste ülesanded antakse üle maakondlikele arenduskeskustele. Ida-Virumaal seda praegu ei ole, aga meie seisukoht oli, et kui keskus luuakse, oleme valmis selle tegevuses osalema. IVOLi puhul tekib aga küsimus, miks peaksime delegeerima ülesanded organisatsioonile, mille tegevuses me ei osale," rääkis ta.

Tammiste sõnul peaksid IVOLi esindajad initsiatiivi näitama, kohtuma Narva volikogu juhtkonna ja fraktsioonide esindajatega, selgitama ja üksteist ära kuulama.

"Jonni ei hakka siin keegi ajama, aga praegu saame asjadest niimoodi aru, et meie elus ei muutu sellest otsusest midagi. Pall on IVOLi käes," ütles Tammiste.