/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2017/12/05/11998763t1h0e8d.jpg)
Alutagusele kavandatakse rahvusparki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium tahab luua Ida-Virumaale piirkonna praegusi kaitstavaid alasid ühendava Alutaguse rahvuspargi, mis aitaks paremini vaatamisväärsusi tutvustada ja külastatavust suurendada.
Keskkonnaministeeriumi kavandatav Alutaguse rahvuspark ei tähenda mingi uue ala kaitse alla võtmist või uute piirangute kehtestamist. Rahvuspargi nimetuse alla tahetakse koondada 11 juba olemas olevat kaitse- või hoiuala, et neid ühiselt paremini hoida ja turundada.
Alutaguse vallale tutvumiseks saadetud ideekavandis selgitatakse rahvusparki kui kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eesti viiest rahvuspargist esimene, Lahemaa loodi 1971. aastal, seni viimane, Matsalu 2004. aastal. Vahepeale jäid Karula, Soomaa ja Vilsandi (kõik 1993. a).
Uusi piiranguid ei tule
Uue rahvuspargi loomise eestvedajad kinnitavad, et kogu loodava rahvuspargi ala on praegu juba kaitse all ning piirangute ulatus ega maht ei kasva. Tegemist on ühtse loodus- ja pärandkultuuri kompleksiga, mille terviklikkust rahvuspargi loomine veelgi rõhutab.
"Piirkonna kaitsealade külastatavus on ka praegu suur (Kurtna järvede, Smolnitsa, Selisoo, Muraka ja Agusalu piirkonnas), kuid rahvusparki koondatuna on lihtsam korraldada nii väärtuste tutvustamist kui ka keskkonnahoidlikku külastust. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud ja tuntud märk suurendaks ala külastatavust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt," selgitatakse.
Alutaguse väärtustena tuuakse esile metsad ja heas seisundis sood, Eesti pikim liivarand ja luitestik, suurima vooluhulgaga Narva jõgi, selle vanajõed, luhad ja niidud, suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Agusalu kriivad, Eesti suurim Puhatu soostik, rikas ja haruldustega elustik (lendorav, suurkiskjad, kotkad, rabapüüd), mitmekesise pärandkultuuriga piiriala ning hinnatud puhkepiirkonnad Peipsi põhjarannikul ja Kurtnas.
Loodava rahvuspargi keskuseks saaks esialgu Iisakus asuv keskkonnaameti kontor.
Valla jaoks suur otsus
"Ideena on see päris ilus, ehkki tundub natuke imelik, et tööstusalale tahetakse rahvuspark teha. Samas kaitsealasid on siinkandis ju päris palju," arutles Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap.
Enne kui ideest midagi arvata, peab tema sõnul selgeks saama, mis rahvuspargi loomisega vallaelanikele kaasneb. Olgugi praegu väidetud, et uusi piiranguid ei tule, ei tohi volikogu seda otsust kergel käel teha.
"Iseenesest ei kõla rahvuspargi idee üldse halvasti," leidis Raap. "Praegu on raske aru saada, kus ja millise ametnikuga kaitsealadega seonduvas suhelda tuleb, oleks hea küll, kui vallal oleks edaspidi partner siinsamas kohapeal."
Raabi sõnul tuleb ideekavandit kõigepealt volikogu komisjonides arutada ja seejärel see avalikustada.
"Kindlasti tulevad rahvakoosolekud, kuhu kutsume rääkima ja küsimustele vastama ka rahvuspargi idee eestvedajad. Alles pärast seda saab volikogu asja arutada. See on volikogule suur otsus."