Jäämurdja saadab laevu Sillamäe sadamani

Jäämurdja Tarmo alustab täna teekonda Sillamäele, et välja vahetada seal juba eelmisest nädalast tööd teinud Botnica. PRIIT PÕIKLIK/VEETEEDE AMET Foto: Põhjarannik

Kui paar aastat on meri Sillamäe sadama juures olnud jäävaba, siis eelmisest nädalast liiguvad laevad seal jäämurdja Botnica tuules. 

Soome laht on Tallinna-Helsingi liinist ida suunas praktiliselt jääga kaetud. Jää paksus seal on 10-20 sentimeetrit ning see on osaliselt rüsistunud. See tähendab, et jäämurdja peab laevu Sillamäe sadama akvatooriumist kuni laevade liikumisliinini konvoeerima ja neile jäässe kanalit murdma.

Kuue tunni teekond

Kokku on kanal, mille jäämurdja laevadele loob, 54 miili pikk, mis tähendab, et laevade konvoeerimine sadama akvatooriumist laevaliinini võtab aega kuni kuus tundi. Soome lahel Sillamäe ja Kunda piirkonnas töötab alates 22. veebruarist jäämurdja Botnica, mis on kuni tänaseni jäämurdeteenust osutanud kuuele laevale.

Momendil on Botnica Sillamäe piirkonnas, kaks kaubalaeva on seal sadamast väljumise ootel ja õhtul on oodata üht laeva kogunemispunktis merel, et siirduda Sillamäele, teatas veeteede amet.

Teekonda Sillamäe suunas on alustanud ka teine jäämurdja, kes kütusevaru tankimiseks ja korraliseks meeskonnavahetuseks Sillamäe sadamasse jääva Botnica välja vahetab. Jäämurdja Tarmo oli eile Hundipea sadamas ning alustab täna teekonda Sillamäe suunas.

Botnica kütusekulu on jäämurdeteenuse osutamisel nelja päeva jooksul kokku olnud 87 000 liitrit, jääolukorra raskenedes ööpäevane kütusekulu kindlasti suureneb.

Kohapeal aitavad puksiirid

Kui avamerel on laevatee lahtihoidmine veeteede ameti ülesanne, siis Sillamäe sadam ise hoolitseb oma akvatooriumi eest ning laevu kai äärde aitavad puksiirid. "Puksiirid saavad selle jääga, mis on, väga kenasti hakkama. Massi neil on," rääkis Sillamäe sadamakapten Rene Sirol, kelle sõnul tähendab jäätunud meres liikumine kindlasti suuremat aja-, aga ka rahakulu.

Viimased paar aastat ei ole meri Sillamäe sadama ümber jäässe läinud ja jäämurdja abi oli viimati vaja mõni aasta tagasi ning ka siis vaid paar nädalat. "Oleme õnnelikus kohas, kus meri kiiresti ei jäätu. Võrreldes näiteks Pärnuga," rääkis Sirol.

Sel aastal tuleb periood, kus jäämurdmisabi vajatakse, tõenäoliselt pikem, sest peaaegu kogu vesi on jäätunud ning pole lootust, et tuul jää teises suunas liigutaks.

Siroli kinnitusel on tegemist täiesti tavalise talvise olukorraga ning jäägi pole veel väga paks.

Pärnus murtakse juba ammu

Jäämurdmistööd jätkuvad ka Pärnu lahel. Jääpiir seal on 30 miili Pärnu sadama muulidest edela suunas, jää paksus lahes on 15-25 cm ja merepoolses osas 2,5 - 3,5 miili ulatuses on jää tugevalt rüsistunud. Kõik laevad nii ballastis kui ka lastis vajavad rüsistunud piirkonnas jäämurdja abi. Kuna jää on kaetud ca 10 cm paksuse lumekihiga, siis jää juurdekasv on pidev, kuid aeglane. Kirdetuulega on arvatavasti kandnud jäävälju ka Irbe väina ja täna hommikul võis täheldada, et osal laevadel oli ka seal rajoonis liikumine vaevaline.

Pärnu lahel töötab alates 31. jaanuarist vedurlaev Protector, mis on tänase hommikuni teenindanud laevu 84 korda. EVA-316 on jäämurde algusest kuni 31. jaanuarini jäämurdeteenust osutanud 31 korda. Kokku on jäämurdeteenust osutatud 115 korda. EVA-316 on praegu tehnilise rikke tõttu rivist väljas.