Aasta möödas: kohtumaja haisuallikas ikka teadmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Viru maakohtu Jõhvi kohtumajas ilmnes ootamatult ebameeldiva lõhna probleem. Tehtud ekspertiisid andsid vastandlikke tulemusi, Soomest sügisel tellitud sõltumatu ekspertiisi tulemusi veel pole.
Kohtumaja töötajad avastasid mullu 7. märtsil tööle tulles, et majas levib ebameeldiv gaasilõhn.
Kuna ruume kontrollinud päästeamet gaasilõhna allikat ei leidnud ega midagi ohtlikku ei tuvastanud ning ainuke soovitus oli ruumide õhutamine, siis järgmisel päeval jätkas kohus tavapärast tööd. Kuid kohus pidas siiski vajalikuks tellida 8. märtsil terviseametilt õhutestimine.
Esimene ekspertiis: probleem on
Siseõhu analüüsi esialgsed tulemused näitasid, et majas on siseõhu kvaliteediga probleem, mis vajab väljaselgitamist ja lahendamist. Kuni probleemi lahendamiseni pole soovitatav nendes ruumides viibida, teatas terviseamet. Kuigi amet tuvastas õhusaaste, ei saanud terviseameti teatel siiski selgeks, mis aine see täpselt on, mis majas levib.
Suvel valmis aga riigi tunnustatud ekspertide koostatud analüüs, mis kinnitas, et maja on inimestele ohtlik.
TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi poolt asja uurinud professor Urve Kallavus tõdes, et uuringu käigus avastati hoones seenkahjustusi ning tegemist on peamiselt ühte liiki hallitusseenega, mis kannab ladinakeelset nime Penicillium.
See seen võib inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat, teda esineb majatolmus ning ta on tüüpiline veekahjustusega hoonetele.
Ent peale hallitusseene tuvastasid eksperdid maja ümbrusest võetud pinnaseproovidest keemilisi ühendeid ning tulid järeldusele, et need ühendid pole loodusele omased ja viitavad seega saastatud pinnase kasutamisele ehitustöödel. Näiteks leiti proovidest tolueeni ja heksaani, mis on mõlemad keemiatööstuses kasutatavad lahustina.
"Hoonesisese õhureostuse põhjus on kõige tõenäolisemalt hoonealustel ja -välistel, sh territooriumi tagasitäidetel kasutatud reostunud täitepinnas. Erisuguste saasteainete suur hulk viitab, et tegemist võib olla tööstuspiirkonnast kaevandatud täitepinnasega. Pinnaseuuringute kohaselt oli pinnas reostunud kuni 100 cm sügavuseni maapinnast," seisab ehitusekspertide kokkuvõttes, kus nenditakse, et sügavamal kui üks meeter on pinnasereostus juba minimaalne.
Õhk võis hoone ruumides saastuda ekspertide arvates hoone põrandates olevate pragude kaudu, mis võisid tekkida nii ehitusvigadest kui ka näiteks mullu samal Kooli tänaval toimunud teetööde vibratsioonist.
Ehitusekspertiisi teinud ehitusinsenerid Mati Paju ja Toivo Rattasepp, kes on ka riiklikult tunnustatud ekspert, nendivad, et lisauuringute tegemine kõikide reostuskollete leidmiseks oleks ebamõistlikult kallis, samuti on peaaegu võimatu efektiivselt tihendada hoone soklit ja põrandaid, et reostus majja ei satuks.
Teine ekspertiis: probleemi pole
Augustis tellis aga OÜ Õigusmaja kordusekspertiisi, millest selgus, et mingit reostuse probleemi kohtumajas õieti pole.
Selle järgi selgus pinnaseproovidest, et reostust ei ole ning ka varasemad pinnaseproovide tulemused olid allapoole kõiki normatiivseid väärtusi, tegemist ei ole reostunud pinnasega ja pinnase olukord on hea.
Uue ekspertiisi teinud OÜ Ehitusekspertiisibüroo juhatuse esimees Teet Sepaste, kes on samuti riiklikult tunnustatud ekspert, väitis, et varem reostust kinnitanud eksperdid ei osanud õigesti tõlgendada varasema analüüsi tulemust.
Ka hoones tehtud õhuproovide kohta ei olnud uuel eksperdil midagi väga halba öelda.
Riigi Kinnisvara AS leidis toona, et ilmselt oli tegemist ühekordse õhureostusega. Kuid eelmise aasta jõulupühade järgsel esimesel tööpäeval, 27. detsembril oli seletamatu majapidamisgaasi lõhna meenutav hais jälle tagasi ning seda oli tunda veel järgmiselgi päeval, kuigi ruume oli ventileeritud.
Et asjas selgust saada, tellis justiitsministeerium Soome ekspertidelt uurimisplaani, mille põhjal teevad mõõtmisi kohalikud asutused.
1. märtsil käis terviseamet võtmas taas kohtumaja ruumidest õhuproove − muu hulgas mõõdeti ka radooni taset − ning lähinädalatel on kavas veel proove võtta.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles, et juuni alguseks peaks enamik proovide ja analüüside tulemusi teada olema.
Praegu on kohtumaja töötajatel endiselt soovitatav võimaluse korral kodus töötada.