Jõhvis avatakse kinnine lasteasutus

OÜs Corrigo on üle kümne aasta tegutsenud noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, mis piltlikult öeldes päästab elumere lainetesse uppujaid. Eelmisel aastal viidi koos Toila vabatahtliku merepäästega läbi projekt, kus noored õppisid läbi kogemuse, kuidas hätta sattudes ennast ja teisi aidata. Sellest kevadest pakub Corrigo ka kinnise lasteasutuse teenust, mis on samuti mõeldud riskikäitumisega lastele. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

OÜ Corrigo võitis sotsiaalkindlustusameti hanke, millega hakkab pakkuma Eestis täiesti uut, kinnise lasteasutuse teenust. Sinna suunab kohus lapsed, kes on endale või teistele ohtlikud.

Leping 12 teenusekoha pakkumiseks kirjutati alla veebruari lõpus ja see kehtib järgmise aasta juunini.

Viimane abinõu 

Samal ajal tegutseb Corrigos õppeaasta lõpuni tervise arengu instituudi rahastatud n-ö poolkinnine noorte ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, kus on 16 voodikohta ning tegeldakse samuti halvale teele sattunud noorukite abistamisega.

"Keskus on spetsialiseerunud noortele, kes ei täida koolikohustust, hulguvad ja on juba kokku puutunud uimastitega," selgitas juhataja Heddy Uustal, lisades, et abistamiseks on olemas pikaajaline kogemus ja pädev spetsialistide meeskond.

Asutus on poolkinnine, see tähendab, et noorel on võimalik koos keskuse saatja või vanemaga välja pääseda, sportimas ja ekskursioonidel käia.

Uut, kinnise lasteasutuse teenust kirjeldab sotsiaalkindlustusamet kui viimast abinõu lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda või teiste elu, tervist ja arengut.

Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu võib teda sinna suunata ainult kohtu nõusolekul. Selleks peab omavalitsus tegema avalduse. Eelduseks on, et omavalitsuse senised tegevused lapse käitumise muutmisel ei ole tulemusi andnud.

"Siiani tulid noored kohaliku omavalitsuse suunamisel vabatahtlikult ja neid ei olnud õigus kinni hoida. Nüüd on seadusega reguleeritud piirav keskkond," selgitas OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp kahe teenuse erinevust.

Siiski ei suleta ka kinnises asutuses lapsi seitsme luku ja riivi taha. "Nad peavad samamoodi saama koos saatjaga väljas liikuda nagu praegu, aga me peame vastutama, et nad ära ei jookse. Nad peavad kogu aeg olema kontrolli all," lisas Sepp.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi võib piirata lapse liikumisvabadust, hoidudes ülemäärastest piirangutest. Lapsel on õigus kasutada telefoni ja internetti ning teha kodukülastusi, aga asjakohane kord kehtestatakse asutuse sisekorraeeskirjadega.

Turvalisuse tagamiseks on õigus paigaldada laps kuni ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest eraldusruumi, tagades talle eraldamise ajal pideva toe ja järelevalve.

Ööpäevaringne järelevalve on siiski ainult üks osa, mida riik teenuselt ootab. Sama oluline on läbi viia tegevusi, mis aitavad lahendada suure abivajadusega lapse arengu- ja käitumisprobleeme ning toetavad tema arengut.

"Eesmärk on saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu edukalt, ennast ja teisi kahjustamata tavakeskkonnas toime tulla," selgitas sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juhtivspetsialist Egle Välba.

"Kui varem suunati probleemsed lapsed eriinternaatkoolidesse, siis nüüd aidatakse selliseid lapsi, kelle vabadus on kohtumääruse alusel piiratud, kinnise lasteasutuse teenusega," lisas ta.

Tuleb kolida

Esimesed broneeringud Corrigo kinnisesse lasteasutusse on tehtud, aga laste suunamiseks vajalikud kohtuotsused veel puuduvad.

Olemasolev noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus tegutseb oma praeguses asukohas − kunagise lastehaigla kõrvalhoones − õppeaasta lõpuni.

Seejärel rekonstrueeritakse hoone Euroopa Liidu toetusega esmatasandi tervisekeskuseks. "Riigihange on välja kuulutatud ja potentsiaalsed ehitajad käivad praegu objektiga tutvumas," rääkis Sepp, pakkudes, et perearstikeskuse valmimine jääb järgmise aasta algusesse.

Laste kinniseks lasteasutuseks otsitakse praegu sobivat pinda.

"Endiselt on jõus volikogu otsus, et Corrigo võib kasutada hooldekeskuse ühte korrust, mis sel juhul rendile antakse," märkis Jõhvi volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Kaia Kaldvee.

Ta lisas, et on olnud komisjoni mitmes koosseisus ning noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse kohta pole sinna tulnud ühtegi kaebust. Kaldvee arvas, et pole põhjust karta ka uut teenust, sest turvalisuse tase tõstetakse veel kõrgemale.

Küll aga vajab valla tasemel lahendamist hariduse andmise küsimus. Eile toimus vallavalitsuses selleteemaline nõupidamine, kus osalesid ka Jõhvi kahe kooli juhid.

"Pidasime nõu, kuidas edasi toimetada. Lapsed tulevad ju eri omavalitsustest ja nende hariduskulu peab kinni maksma see omavalitsus, kust laps pärit on. Siiani on Jõhvi koolid vastu tulnud, kuna Corrigo asub Jõhvis, ja haridust pakkunud, aga õpetajate palgakulu on väga suur ning koolid maksavad praegu peale," rääkis Jõhvi abivallavanem Riina Sooäär.

Edaspidi loodetakse saavutada laste elukohajärgsete omavalitsustega eelnevad kokkulepped, et nad täidaksid oma kohustust.