Ida-Virusse ei kerki lähiajal ühtegi üürimaja

Minister Urve Palo näeb, et Narvas oleks vajadust üürimajade järele, sest siia tulevad näiteks eesti keele maja, riigigümnaasiumid ja integratsiooni sihtasutus. Narva linnavõimud seda arvamust ei jaga. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Alates aprillist saavad kohalikud omavalitsused küsida üürielamute ehitamiseks taas KredExi toetust. Esimeses voorus ei teinud seda ükski Ida-Viru omavalitsus. 

Aprillis algavale taotlusvoorule eelnes üürielamute pilootprojekt, kus riik toetas ligi 2,85 miljoni euroga viies omavalitsuses üürimaja ehitamist või renoveerimist. Ida-Virumaalt toetust ei küsitud.

Aega suve lõpuni 

Sel aastal panustab riik juba 20 miljonit eurot. KredExi kommunikatsioonispetsialist Joonas Kerge arvas, et Ida-Viru omavalitsuste huvi ei ole leige, vaid nad ei ole ehk jõudnud veel taotlust esitada. "Järgmise taotlusvooru avame 2. aprillil ning omavalitsustel on aega taotlusi esitada kuni 15. augustini," märkis ta.

Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm ütles, et maakonnakeskuses pole üürimaja järele mingit vajadust.

"Jõhvi on hädas oma tühjade korteritega, mis on päritud ja mida pole õnnestunud oksjonitel maha müüa. Kümmekonnast korterist 2-3 on sellised, et vajaksid sissekolimiseks sanitaarremonti − värskendamine oleks kahe mehe kahe päeva töö," kirjeldas Tamm olemasoleva munitsipaalelamispinna seisukorda.

Seda, et Jõhvi tuleks lähiajal suures koguses spetsialiste, kes oleksid üüripinnast huvitatud, Tamm ei usu. "Kui vaadata riigi tegevust, siis see on rohkem Narva-suunaline."

Narva linn ei läinud taotlusega pilootvooru ega ole ka uue taotlusvooru eel meelt muutnud. Linnapea Tarmo Tammiste märkis, et sellekohast poliitilist tellimust pole volikogust tulnud.

"Iseenesest võiks linnal olla mingi hulk kortereid inimestele, keda tahame siia tööle kutsuda. Või noortele peredele, kes osta ei taha või ei saa, aga oleksid võimelised renti maksma. Sellest on räägitud rohkem kui üks kord, aga midagi konkreetset praegu ei ole," lisas ta.

See-eest on üürimajade programmist huvitatud naaber Narva-Jõesuu.

Endine Vaivara, praegune Narva-Jõesuu volikogu esimees Veikko Luhalaid tõdes, et riigi toetuse vastu on mitut laadi huvi.

"Arutasime seda teemat juba tükk aega enne seda, kui tuli välja [ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri] Urve Palo programm. Meie esialgne huvi oli midagi Sirgalas ja Viivikonnas ära teha. See oleks võimalik juhul, kui avaneks programm, kus riigi ja omavalitsuse koostöös saaks lammutada vanad eluhooned ja ehitada uued."

Luhalaid lisas, et kui sellist elamuprogrammi viia läbi Sirgalas ja Viivikonnas kohapeal, oleks see sealsetele inimestele lihtsam, aga omavalitsusel on seal keerulisem teenuseid pakkuda kui Sinimäel, Olginas või Narva-Jõesuus. Pealegi on seal raskem keskkonda tervikuna paremaks muuta.

"Võib-olla sel juhul oleksid inimesed nõus ära tulema, kui neil oleks teadmine, et korralikult üürimakseid tasudes oleks neil kunagi  võimalik saada uue ja kvaliteetse kinnisvara omanikuks," pakkus Luhalaid.

See arutelu on praegu teoreetiline, sest olemasoleva riikliku elamuprogrammi tingimused ei võimalda Viivikonna ja Sirgala olukorda parandada.

Luhalaiul on teisigi mõtteid.

"Järgmine mõõde tekkis üürimajade programmile siis, kui viisime  läbi uute elanike kampaaniat. Tulemus oleks olnud kümme korda parem, kui me oleks saanud pakkuda elamispinda. Kui tulevikus sellist kampaaniat korraldada, tuleks sellele anda uus kvaliteet, et elanikkond nooreneks ja tuleks jäädavalt. Ja kui riigiameteid hakatakse ümber tõstma, tekib kolmas mõõde, aga sellele julgen ma kõige vähem panustada," eeldas Luhalaid riigiametnike suurt vastuseisu kolimisele, viidates sisekaitseakadeemia näitele.

Volikogujuht ütles kokkuvõtteks, et huvi programmi vastu on, aga praegu pole veel selge, millisesse vooru ollakse valmis taotlusega minema.

Piirkond atraktiivsemaks 

Kokku panustab riik üürielamute arendamisse kolme aasta jooksul üle 60 miljoni euro. Minister Urve Palo on varem Põhjarannikule öelnud, et töökoha valikul on inimesele oluline kaalumisargument, kus ta elama hakkab.

"Tänapäeval ei taha inimene elada amortiseerunud vanadel pindadel. Ta tahab nüüdisaegset elukeskkonda, aga väljaspool Tallinna ja Tartut ei rajata uusi korterelamuid peaaegu üldse. Ehitushind on kallim kui turuväärtus ja loomulikult ei võta erasektor sellist asja ette. Järelikult on tegu turutõrkega ja riik peab appi tulema. Peame nüüdisaegset elamufondi saama ka väljapoole suurlinnu."

Palo lisas, et energiatõhusate, madalate kõrvalkulude ja tänapäevaste elamistingimustega korterite pakkumine väiksemates tõmbekeskustes suurendab nii kohalike omavalitsuste kui ka sealsete ettevõtete ja asutuste konkurentsivõimet.

Pilootvoorus osalenud Saue valla arendusosakonna juhataja Indrek Eensaare sõnul kavandavad nad saadud toetuse abil kahekümne korteriga elamut. Elamu rajamise eesmärk on tagada üürieluruumide parem kättesaadavus mobiilsele tööjõule olukorras, kus üüripindade aktiivne pakkumine piirkonnas peaaegu puudub.

"Saue valda planeeritav üürimaja on säästlik liginullenergiahoone. Meie projekt aitab loodetavasti arendada valla sotsiaalmajanduslikku keskkonda ning toob meile rohkem inimesi töötama ja elama," ütles Eensaar.