Omaniku jonn ei lase Jõhvi kesklinnas ohtlikku maja lammutada

Mullu põles 1968. aastal kasutusse võetud Säde 12 asuv maja kaks korda. Ühe põlengu ajal öösel ärkas naabermaja elanik praksumise ja tulekuma peale ning kutsus päästjad. Vastasel juhul oleks hoone maha põlenud ja võimalik, et tulekahju poleks säästnud ka naabruses asuvat Säde 10. maja, kus on elanikud sees ja toimiv ühistu. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Jõhvi vald on üle kümne aasta tegelnud kesklinnas asuva tühja ja ohtliku kortermaja probleemiga, ent ühe korteriomaniku vastuseisu tõttu pole siiani saadud elamiskõlbmatut hoonet lammutada.

Kui eelmise aasta lõpus avati Jõhvi viaduktilt Ahtme poole viiv Puru tee läbimurre, avanes selle ääres seisva tühja tondilossi kogu "ilu" möödasõitjatele eriti silmatorkavalt. Eelmisel aastal registreeriti majas kaks tulekahju ning päästeamet tunnistas hoone ohtlikuks, saates vallavalitsusele ka sellekohase teatise. Ohtlik maja asub sümboolse nimega Säde tänaval ja kannab numbrit 12.

Habemega lugu

"Katsume eelarves selleks asjakohased summad sisse arvestada, et järgmise aasta kütteperioodi alguseks ei elaks selles majas enam ühtegi inimest. Kerge see olema ei saa ning lahenduste otsimine tuleb karm." See tsitaat kuulub ühele omaaegsele kõrgele vallaametnikule ning pärineb 2006. aasta 29. novembri Põhjarannikust.

Siis oli vallavõimudel maja lammutamisega häda käes, sest kohe-kohe oli algamas Jõhvi uue liiklussõlme ehitus, millele maja ette jäi.

Aastal 2010 tõstsid ametnikud käed, kui selgus, et liiklussõlme ümberehitusel tuleb tunneli asemel ikkagi viadukt ning maja ette ei jää. "Meil ei ole mingit plaani kortereid Sädeme tänava 12. majas kokku osta ning oleme valmis ka meie omanduses olevad korterid ära müüma, kui keegi soovib maja tervikuna omandada ja seda arendada," tunnistas siis vallavanem Tauno Võhmar.  Ent selleks ajaks polnud majas enam vett, elektrit ega gaasi.

Kaks aastat hiljem polnud majas enam ka ühtegi elanikku. Vallal õnnestus enda kätte saada peaaegu kõik korterid, viimased kaks osteti veel 6000 euro eest, ent hoonet pole siiani suudetud maatasa teha, sest üks omanik on kõik need aastad jonninud.

Tartumaal elav Kersti Kupper on vallavalitsusega pikki aastaid kirjavahetust pidanud, leides, et vald pakub talle liiga vähe 50ruutmeetrise 2toalise korteri eest, kus keegi pole elanud juba aastast 1997.

"Me oleme talle pakkunud igasuguseid variante, ka asenduskortereid. Aga kord on korter liiga väike, kord on see valel korrusel ja nii pole ükski sobinud."

Kersti Kupper on lootnud vallavalitsuselt oma korteri eest korralikku raha saada. Nii näiteks soovis ta vallalt aastal 2007 saada juba toona kehvas seisus olevas majas korteri eest  600 000 krooni (38 300 eurot). Kuigi oli buumiaeg, ei olnud Jõhvis isegi toona võrdväärsetel, aga korralikel korteritel nii kõrgeid hindu, nagu Kupper siis küsis.

Aastate jooksul on Kupper oma nõutavaid summasid vähendanud, kuid ikkagi on need olnud vallavalitsuse arvates ülepaisutatud. Veel aastal 2013 nõudis ta selle tondilossi korteri eest 15 000 eurot. Nüüd, kui hoones on olnud kaks põlengut, milles põles ka temale kuulunud korter, on nõudmine langenud 8500 euroni.

Vald nõutud summat ei maksa

Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm sõnas, et see maja on võetud igal juhul nõuks lammutada, kuid ühe korteriomaniku nõutud summat oma kinnisosa loovutamise eest maksta ei kavatseta. "Lasime tema kinnisosa väärtuse ära hinnata ja see on 2500 eurot. Mille alusel me peaksime rohkem maksma?" küsis ta.

Kersti Kupperi loogika on aga see, et vallavalitsus on talle kahju tekitanud, kuna tema väitel on vallavalitsuse süül korter muutunud elamiskõlbmatuks.

Kui Põhjarannik Kersti Kupperiga ühendust võttis, palus ta esmalt hiljem uuesti helistada, ent seejärel teatas, et ei soovi kommentaare anda.

Jõhvi vallavalitsuse õigusnõunik Silver Peepmaa saatis viimati Kupperile kui kinnistu kaasomanikule kirja sooviga teada saada, missugust hankeliiki maja lammutamiseks ta eelistab. Vastust seni pole.

Vallavalitsusel on praegu üks variant lasta hoone maha lammutada ning kui Kupper tuleb oma kinnisvara eest hüvitist nõudma, maksta talle see välja tehtud eksperdihinnangu alusel või kohtu määratud ulatuses. Nii on tehtud näiteks Kiviõlis omanike hüljatud korteritega. Teine võimalus, et vald läheb kohtusse, et korteriomand sundkorras võõrandada.

Peepmaa sõnul on kõige hullem aga see, et maja on väga ohtlikus seisus. "Põlengute tõttu on vahelaed kannatada saanud ja võivad läbi vajuda. Akna- ja ukseavad on valla kulul praegu küll kinni pandud, aga kui keegi peaks jälle sinna sisse murdma ja kellegagi midagi letaalset juhtuma, siis vastutavad nii vald kui ka proua Kupper ühiselt," sõnas ta.

Aivo Tamm ütles, et vald tahab pärast maja lammutamist teha sellele kohale avaliku parkla.