Maidla ja Kohtla-Nõmme vahelise tee saatus on lahtine

Maidlat ja Kohtla-Nõmmet ühendavat otseteed, mille puhul on praegu tegemist kaevandusettevõtte erateega, kasutavad inimesed usinalt. Nüüd, kui hoonestusõigus endises karjäärialas on lõppemas, on oluline saada tee avalikku kasutusse ja leida sellele haldaja. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Selle aasta juunikuus peaks Eesti Energia Kaevandused üle andma Maidlat ja Kohtla-Nõmmet ühendava tee. See tõstab teravalt päevakorrale küsimuse, mis saab teest, mis ühendab suuri turismiobjekte, kuid millele kaitseministeerium avalikku kasutust lubada ei taha. 

Kuna 13. juunil lõpeb Eesti Energia Kaevanduste kasuks seotud hoonestusõigus riigile kuuluval maal, mis jääb Maidlat ja Kohtla-Nõmmet ühendava tee alla, on senisest teravamalt päevakorrale kerkinud tee üleandmine maanteeametile − see oli Maidla ja kaevandusettevõtte vahel sõlmitud kokkuleppe üks osa.

Huvi väga suur

Hoonestusõiguse tähtaja kukkumise tõttu tegid Lüganuse ja Toila vald ühispöördumise neljale ministeeriumile, et lahendada tee omandiküsimus. "Lüganuse ja Toila vald on väga huvitatud, et piiratud asjaõiguste tähtaja saabudes oleks määratud teele haldaja/hooldaja ja tee kasutustingimused. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus aastani 2030+ on Nõmme tee planeeritud teena, millele on vajalik omandi ja kasutustingimuste määramine," seisab pöördumises.

Tee oli üks osa ka Maidla valla ja Enefit Kaevanduste vahel sõlmitud koostööleppes ning selle kohaselt pidi kaevandaja remontima tee sulgemisprojekti järgi mitte hiljem kui ühe aasta jooksul pärast mäetööde lõpetamist. Seda tähtaega pikendati hiljem tingimusel, et pärast tee-ehitustööde lõpetamist tagab ettevõte omandiõiguse üleandmise riigile. Kuna seda pole Lüganuse valla hinnangul korrektselt täidetud, pole vald kinnitanud ka karjääri sulgemisprojekti.

Tee taastamine on Lüganuse volikogu esimehe Enno Vinni sõnul sisuliselt kaevandamiseelse olukorra taastamine, sest enne Aidu karjääri töölehakkamist oli kahte asulat ühendav tee olemas.

Enefit Kaevandused on näidanud üles huvi hoonestusõiguse seadmise pikendamiseks, kuna tee on neile vajalik Uus-Kiviõli kaevanduse töölehakkamise järel. "See pole meie jaoks parim lahendus, sest see tähendab, et teed hooldatakse nende vajaduste järgi. Sel talvel sellel teel talihoolet sisuliselt ei tehtud," ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

Tee üleandmine maanteeametile on aga keeruline ühelt poolt seetõttu, et ehitatu ei vasta avaliku tee nõuetele. Teisalt jääb lõik ühelt poolt Lüganuse ja teiselt poolt Toila vallale kuuluvate teede vahele ning lahendada tuleks omandiküsimus ka teiste lõikude osas.

"Seepärast on oluline, et kõik osapooled saaksid laua taga kokku ning lahendaksid olukorra teega, mille kasutamise huvi on väga suur," ütles Vinni. Tema sõnul on piirkonda jääva Aidu veemaa näol tegemist rahvusvahelise turismiobjektiga ning ligipääs sinna on väga oluline, mistõttu on omavalitsustele, kohalikule kogukonnale ja turismiteenuste arendajatele tee avalikku kasutusse andmine väga tähtis.

Jääb kaitsevööndisse

Kui osapooled Toila vallamajas märtsis kohtusid, siis omandiküsimuses ei osanud ükski osapool veel seisukohta võtta. Küll kinnitas kaitseministeeriumi esindaja, et seni kui tee läheb läbi nende objekti piiranguvööndi, ei ole nemad huvitatud tee avalikku kasutusse andmisest.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang tõdes, et ministeerium mõistab valla huvi muuta Maidla ja Kohtla-Nõmme vaheline endine kaevandustee avalikuks teeks ning nad proovivad omalt poolt tulla vastu nii palju kui võimalik, kuid kaitseministeerium ei saa muuta riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid soovide ja ettepanekute järgi.

"Kehtestatud piirangu põhjus on ohutuse tagamine, tee koos perspektiivse kergliiklusteega on lähimast linnakust umbes 300 meetri kaugusel, mis aga on paraku liiga lähedal teede kasutajate ohutuse tagamiseks. Ohutsoonid ei ole mitte suhtelised, vaid objektiivsed tõsiasjad, mille eesmärk on inimesi kaitsta," ütles Sang. Tema sõnul kaalub ministeerium võimalust hakata selles linnakus ladustama väiksemat ohuala nõudvat varustust, mis võimaldaks teele seatavaid piiranguid leevendada. See küll tähendaks, et mõnes teises asukohas võivad ohualad omakorda suuremaks muutuda. Perspektiivne kergliiklustee jääks aga ka sellise lahenduse puhul ohuala sisse ning seda ei saaks jätkuvalt lubada.

Aidu linnaku ümber on piiranguvöönd 2000 meetrit. Piiranguvöönd ei tähenda ehituskeeldu, kuid selle ala sees tuleb kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud ja projekteerimistingimused või ehitusloa eelnõud.