Politseijuht: "Oleme süüdi"

Hüvastijätt Narvas julmalt tapetud 42aastase Jelenaga. Poolteist kuud enne seda kohutavat tragöödiat sai politsei selge signaali lähisuhtevägivalla kohta, kuid jättis selle tähelepanuta. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Möödunud laupäeval pussitati Narvas surnuks 42aastane naine, kahtlustuste kohaselt sooritas kuriteo tapetu abikaasa. Narva politseijaoskonna töötajad tunnistavad, et on juhtunus samuti süüdi, kuna nad ei teinud mõrva ärahoidmiseks omalt poolt kõike võimalikku. Ida prefekt Tarvo Kruup palus lähisuhtevägivalla ohvri lähedastelt vabandust ja avaldas neile kaastunnet.

Narvalanna Jelena tapeti laupäeval, 21. aprillil oma töökohas ilusalongis. Kuriteos kahtlustatavana peeti kinni tapetu abikaasa − 42aastane Sergei, kusjuures mees isegi ei üritanud politsei eest pageda.

Politsei tunnistas, et hirmunud Jelena helistas hädaabinumbril 112 juba 5. märtsil. Ta teatas, et abikaasa ähvardab teda, ent palus siiski, et politsei ei sekkuks ja patrulli välja ei saadaks, kuna nad saavad tekkinud olukorra omavahel lahendatud. Politsei sõnul aga oli see väga vale samm.

Ühe eksimuse hind ja tagajärg

Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev on sunnitud tõdema, et nad ei tegutsenud nõnda, nagu oleksid pidanud, ega võtnud perevägivalla ohvrilt 5. märtsil tulnud telefonikõne peale kasutusele vajalikke meetmeid.

Mõrvale eelnenud poolteise kuu jooksul ei töötatud Jelenalt laekunud infot korralikult läbi. "Oleksime pidanud selle inimesega teist korda kontakti võtma, saamaks teada, mis seal tegelikult juhtus." Andrejevi sõnul on see politsei kohustus.

"Oleme süüdi," sõnas Andrejev. "Selles telefonikõnes olid sõnad, vihjed, millele politsei oleks pidanud reageerima."

See muidugi ei tähenda, et töö selle perega oleks kindlasti mõrva ära hoidnud, kuid samas on see tõenäosus täiesti olemas.

Andrejev andis eile teada, et järeldused on juhtunust juba tehtud: too Narva politseijaoskonna ametnik, kes perevägivalla juhtumitega tegeles ning pidanuks sellekohast infot filtreerima ja analüüsima, selle tööga enam ei tegele. Praegu otsitakse tema asemele sobivat inimest, seni aga on tema kohustused teiste töötajate vahel ära jagatud.

Võitlus perevägivallaga endiselt prioriteet

Politseinikud rõhutavad, et lähisuhtevägivallast tuleb kindlasti teada anda ning mitte mingil juhul ei tohiks ohver karta abi otsida või juhtunus iseennast süüdistada.

"Uskuge mind ja varem algatatud menetluste kogemust: kui ta [tavaliselt on sellistel puhkudel juttu vägivaldsest mehest − I.S.] juba korra löönud on, siis lööb ta ka teist, kolmandat ja neljandatki korda. See tähendab, et õige oleks kohe esimesel korral, kui perevägivald aset on leidnud, sellest politseid teavitada. Politsei omalt poolt käivitab need mehhanismid, mis sel puhul töötama peavad," rõhutas Andrejev.

Samas märkis ta, et see ei tähenda, et vägivallatseja suhtes ilmtingimata kriminaalmenetlust alustatakse. Peamine ülesanne on ohvrile ja tema perele abi anda.

Teine eripära lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on politseisse avalduse tegemine, täpsemalt asjaolu, et seadus põhimõtteliselt ei luba juba esitatud avaldust tagasi võtta. Seda püütakse teha, tuueks põhjuseks näiteks selle, et lepiti abikaasaga ära vms. Politsei peab asjaga tegelema igal juhul.

Peale hädaabinumbri muidki võimalusi

Sergei Andrejev rõhutas, et politseid ei pea teavitama ilmtingimata hädaabinumbril 112 helistades. Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on olemas kõikide piirkonnapolitseinike kontaktandmed ning asjakohane info peab olema leitav ka kohalike omavalitsuste kodulehtedel. Piirkonnapolitseinikuga saab vestelda tema kabinetis või võib kutsuda ta enda juurde koju. "Ta annab kindlasti nõu, mida edasi teha," kinnitas Andrejev.

60 000 elanikuga Narva peale on ette nähtud kuus piirkonnapolitseinikku. Üks piirkonnapolitseiniku koht Narvas on praegu vakantne ning selle täitmiseks on käimas konkurss, soovijaidki leidub. Üks piirkonnapolitseiniku koht on vaba ka Sillamäel. Narvas on praegu vabad ka kaks noorsoopolitseiniku ja kaks patrullpolitseiniku ametikohta.

"Kui inimene politsei sekkumist ei soovi, kuid tahab siiski perevägivalla kohta konsultatsiooni saada, siis meie majas on olemas ohvriabitöötaja − pöörduge tema poole, tulge kohale või helistage. Tema oskab anda inimesele abi, mida too vajab," julgustas Andrejev.

Ohvriabitöötajad on ametis Ida prefektuuri Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Rakvere politseijaoskonnas, kuid mitte nende struktuuris, kuna tegemist ei ole politseiametnikega.