Ida-Viru programm jäi ilma seitsmest miljonist eurost

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ametist lahkuv riigihalduse minister Jaak Aab kui Ida-Virumaalt riigikogusse valitud Martin Repinski on rääkinud vajadusest rahastada Ida-Viru programmi püsivalt igal aastal 10-15 miljoni euroga, ent riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kujunes Ida-Viru programmi eelarve soovitust tunduvalt väiksemaks. 
MATTI KÄMÄRÄ
Nii ametist lahkuv riigihalduse minister Jaak Aab kui Ida-Virumaalt riigikogusse valitud Martin Repinski on rääkinud vajadusest rahastada Ida-Viru programmi püsivalt igal aastal 10-15 miljoni euroga, ent riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kujunes Ida-Viru programmi eelarve soovitust tunduvalt väiksemaks. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Kuigi peaminister Jüri Ratas ja teisedki valitsuse liikmed on rääkinud, et riigi eelarvestrateegia arutelu käigus leiti lisaraha Ida-Viru programmi jaoks, jääb tegelikult  programmi varem arvestatust rohkem kui poole võrra vähem raha.

Rahandusministeeriumi kodulehel oleva Ida-Viru programmi rahastamise ja elluviimise põhimõtete juurde kuulub ka programmi tegevuste ettepanekute tabel. Selles on kirjas, et 2018. aastal on programmi eelarveks kavandatud 3,8 ja 2019. aastal 12 miljonit eurot.

Aabi taotlus ei leidnud toetust

Sel nädalal Postimehes ilmunud artiklis kirjutas peaminister Jüri Ratas, et riigi eelarvestrateegia arutelu käigus eraldati Ida-Viru programmile riigi tuludest iga-aastast lisaraha 1,8 miljonit eurot ja lisaks 1,1 miljonit eurot Euroopa Liidu lisaraha. Eksivad aga need, kes liidavad sellele rahale varem planeeritud 12 miljonit eurot ja saavad kokku, et 2019. aastal peaks Ida-Viru programmi eelarve olema 14,9 miljonit.

Selle väärettekujutuse põrmustavad rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Ööbiku selgitused Põhjaranniku küsimustele, kui palju siis tegelikult raha Ida-Viru programmi jaoks on.

Ööbik teatas, et need 2,95 miljonit eurot, millest peaminister kirjutas, lisanduvad vaid ühele miljonile, mis oli varem Ida-Viru programmi jaoks "baaseelarves" olemas. Lisaks sellele on kavas kasutada programmi raames tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetamiseks alates 2019. aastast 1 miljon eurot omandireformi reservfondi raha. Seega kokku tuleb Ida-Viru programmi kogumahuks 2019. aastal 4,95 miljonit eurot. Sama summa on arvestatud ka järgnevaks kolmeks aastaks.

Kaire Ööbik märkis, et riigihalduse minister Jaak Aab taotles riigi eelarvestrateegiast Ida-Viru programmi jaoks 10 miljonit eurot. "Paraku ei olnud eelarvestrateegia protsessis nende vajadustega võimalik täies ulatuses arvestada," tõdes ta.

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski on Põhjarannikule rääkinud, et varem päevakorral olnud plaani suunata Ida-Viru programmi igal aastal 10-15 miljonit eurot siinsete põlevkiviettevõtete makstavatest saaste- või ressursitasudest riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel isegi ei arutatud, kuna oli teada, et keskkonnaministeerium on sellele vastu.

Noorte spetsialistide toetust lähiajal ei tule

Ida-Viru programmi eelarve kärpimise tõttu tegi rahandusministeerium ettepaneku jätta aastatel 2018-2019 programmist välja ka mitu varem sinna kavandatud tegevust. Muu hulgas jääb ära Ida-Virumaal tööle asuvatele noortele spetsialistidele kavandatud niinimetatud sisseelamistoetus, mida Jaak Aab oli esitanud kui üht programmi põhilist ideed. 2019. aastal oli planeeritud selleks miljon eurot.

Ära jääb praegu ka kohalike omavalitsuste ettevõtlustoetuste võimendamine riigi poolt. "Sihtgrupi tagasisidest tuli välja, et valmisolek nende tegevuste elluviimiseks ja kaasrahastamiseks on praegu veel väga madal. Mitme teise tegevuse puhul tegime ettepaneku viia neid ellu algul kavandatust väiksemas mahus," märkis Ööbik.

Sel aastal on kavas hakata rakendama meetmeid tööstusettevõtluse arendamiseks, milleks esialgses kavas oli ette nähtud üle kolme miljoni euro. See sisaldab investeeringute toetusi, aga ka ettevõtjate koolitamist ja nõustamist, muu hulgas eesti ja inglise keele õpet.

Samuti on plaanis hakata riigi poolt kaasrahastama Viru filmifondi, mille on loonud mõned Ida-Viru omavalitsused, et meelitada maakonda võtetele filmikompaniisid. Lisaks on plaanis toetada ka üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriüritusi.

Kaie Ööbiku sõnul on tööstusettevõtete investeeringutoetuse käivitumiseks vajalik kinnitada riigihalduse ministri määrus, millega pannakse paika toetuse andmise tingimused.

Ülejäänud toetatavate tegevuste rakendamise skeemid on tema sõnul samuti väljatöötamisel. Sellekohased õigusaktide kavandid on plaanis esitada sel nädalal esimest korda koos käinud Ida-Viru programmi töörühma liikmetele järgmisel kohtumisel juunis. "Vahepealsel ajal jätkub koostöö töögrupis esindatud organisatsioonidega väiksemates temaatilistes gruppides," sõnas Ööbik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles