/nginx/o/2018/05/04/11983075t1hb363.jpg)
Lüganuse kirikus paljastusid ootamatud hauakambrid
:format(webp)/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
5. mai 2018, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lüganuse kiriku kooriruumi idaosa mädanenud puitpõranda eemaldamise järel paljastusid neljakandilised paekivist hauaplaadid. Selgus, et altari vahetus läheduses on olnud juba neljandat sajandit kohalike ülikute põrandaalused hauakambrid, mille olemasolu oli ammu unustuse hõlma vajunud.
Neljapäeva hommikul seisis EELK Lüganuse Ristija Johannese sajanditevanuse kirikuhoone uksel silt, et pühakoda on remondi tõttu suletud.
Sponsorite hauad
Siiski võis kirikusse astudes leida sealt peale töömeeste muinsuskaitsetegelasi, rahvusringhäälingu ja ühe telekanali esindaja. Nimelt olid eelmisel päeval altarit ümbritseva kooriruumi mädanenud puitpõranda eemaldamisel päevavalgele tulnud neljakandilised paekivist hauaplaadid.
"Kui koori lääneosas ning pikihoone idaosas 2012. ja 2013. aastal leitud hauakambrite kaaned olid juba enne põrandavahetust suures osas puudu, siis koori idaosas on need alles ning see on väga unikaalne. Umbes 1,5 x 2,5 m suurused ristkülikukujulised plaadid on paigutatud süsteemselt: kaks kõrvuti lebavat plaati katavad ühe, plaadist umbes kaks korda suurema hauakambri. Kambrite õhukesed seinad on laotud paekividest lubiseguga. Need on osaliselt pinnast täis varisenud, kuid nende ülaosa on tühi. Sees paistab üksikuid inimluid," näitab Põhjarannikule muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor Kalle Merilai.
Leitud plaadid on nende peal aastasadu toimunud tallamisest pealt siledad. Vaid ühel plaadil on peal kirjad "ZUM GUTTE MAVDEL GEHORIC MDCCXXX" − arheoloog Villu Kadakase meelest peaks see tähendama, et tegemist on Maidla mõisa omandiga − ning Rooma numbritega aastaarv 1730. Seega võib järeldada, et selle plaadi alune kamber kuulus Maidla mõisale.
Abiks kirikuloolastele
"Ülejäänud kambrid on ka tõenäoliselt igaüks kuulunud mõnele Lüganuse kihelkonna mõisale, aga nende kuuluvuse kindlakstegemine ei ole nii lihtne. Hauakambrite ja plaatide vanuse kohta saab loodetavasti lisainfot uuringu käigus," ütleb Merilai.
Kuna kambrite ülaosa on tühi, siis plaate kandvad kõdunenud puitprussid on vajunud. Selle tõttu on enamik plaate mitmeks tükiks − mõned isegi neljaks kuni kuueks tükiks killustunud. Uue põranda rajamiseks eemaldatakse plaatide tükid ajutiselt, tühjus kambrites täidetakse tiheda pinnasega ning plaatide tükid paigutatakse tagasi oma kohale. Neid uues põrandas ei eksponeerita, vaid säilitatakse uue põranda all.
Villu Kadakase sõnul on Virumaa kirikutes põrandavahetuse käigus samasugune hauakambrite süsteem varem leitud ning dokumenteeritud Kadrinas 2000. ja Haljalas 2016. aastal. Põrandavahetuse käigus hauakambreid üldjuhul tühjaks ei kaevata, kuid mõõdistatakse kambrite põhiplaan.
Varem oligi ka Lüganuse kiriku altariosa ehk kooripealne paekivine. Praegu kirikus väljavahetatav puitpõrand on uuema aja leiutis, mil pole kindlasti palju rohkem kui sada aastat vanust.