Arstide puudus Ida-Viru haiglates võib süveneda

Kui kolmandatest riikidest pärit arstide tööle võtmise nõuded muutuvad liiga rangeks ja samal ajal ei õnnestu luua toimivat motivatsioonisüsteemi, mis tooks Eesti arste Ida-Viru haiglatesse tööle, siis võivadki mõne aasta pärast moodsa tehnikaga sisustatud operatsioonisaalid kasutuseta jääda. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Kui siiani on nii Ida-Viru keskhaigla kui Narva haigla leevendanud arstide puudust kolmandatest riikidest pärit arstide palkamisega, siis see võimalus muutub keerulisemaks, juhul kui eile riigikogus esimesel lugemisel olnud eelnõu peaks saama seaduse jõu. 

Jüri Ratase valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette kord meedikute kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi.

Teooriaeksam tuleb teha eesti keeles 

Eile riigikogus esimesel lugemisel olnud eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kõigil arstidel, õdedel, ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist 1-6 kuu pikkune tööpraktika ja sooritada eesti keeles teooriaeksam.

Lisaks terviseametile hakkavad tulevikus kolmandatest riikidest pärit arstide kvalifikatsiooni hindamises osalema veel Tartu ülikool, Tartu või Tallinna tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka nende tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit.

Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler on kavandatavate muudatuste tõttu murelik ja märgib diplomaatiliselt, et esialgu valitseb teadmatus, milline täpne mõju sel Ida-Viru keskhaigla jaoks on. "Probleem ei olegi niivõrd eraldi võttes tööpraktika sooritamises või eesti keele nõudes, vaid pigem nõuete kogumis, mis muudavad kokkuvõttes kolmandatest riikidest pärit arstide tööle võtmise keerukamaks ja võivad vähendada ka nende huvi siia tulla," sõnas ta.

Bakleri sõnul töötab Ida-Viru keskhaiglas praegu ligikaudu 40 kolmandatest riikidest pärit arsti, kes on asunud Eestisse viimase kümne aasta jooksul. "Tulnud on rohkemgi, osa on läinud edasi teistesse Eesti haiglatesse, osa asunud tööle teistes Euroopa Liidu riikides," märkis ta.

Kolmandatest riikidest pärit arstid moodustavad Ida-Viru keskhaigla arstidest ligikaudu veerandi. "Nad on oluline lüli terves selles terviklikus ketis, tänu millele on meil võimalik osutada piirkonna inimestele tervishoiuteenuseid," sõnas Bakler.

Narva haigla vajaks 25 arsti

Narva haigla ülemarst Pille Letjuka tõdeb otsekoheselt, et nõuete karmistumine muudab raviteenuste osutamise piirilinnas senisest keerulisemaks. "Kui meil ei töötaks kolmandatest riikidest pärit arste, siis tuleks meil mitmetest erialadest üldse loobuda," sõnas ta.

Letjuka sõnul võiks Narva haigla kohe tööle võtta 10-12 arsti. Kui võtta arvesse ka praegu töötavaid ligemale 70aastasi arste, kes on peagi pensionile jäämas, vajaks Narva haigla 25 uut arsti. "Paraku Tartu ülikooli lõpetanud arstid meile tööle ei tule. Praegused riiklikud programmid, mis peaksid motiveerima arste tööle asuma väljapoole Tartu ja Tallinna haiglaid, ei toimi," sõnas Letjuka, kes on ise viimane Tartu ülikoolis arstiks õppinu, kes töötab praegu Narva haiglas. Tema tulekust möödub tänavu 28 aastat.

Samas ei ole Narva haigla Letjuka sõnul sugugi vastu sellele, et korrastada seda korda, mille alusel kolmandatest riikidest pärit arstid Eestis tööle võivad asuda. "Kuid selle tulemusel ei tohiks süvendada niigi teravat arstide puuduse probleemi Ida-Virumaa haiglates," leidis ta, lisades, et Narva haigla sõelub ka ise põhjalikult tööle asuda soovijaid. "Ei ole sugugi, et igaühe, kes näitab dokumendi ette, võtame tööle. Me uurime enne otsuse tegemist kaua, milleks keegi võimeline on, ja oleme päris paljudele ka ära öelnud, olgugi et oleme enne pidanud kulutama aega ja raha."

Mis Narva haiglast lähiaastatel saab, kui riigikogu seaduse muudatused kavandatud kujul peaks vastu võtma, ei oska Letjuka ennustada. Ta loodab vaid, et mõistuse hääl jääb peale.

Lootus eesti keele majadel

Eile riigikogus eelnõu tutvustanud verivärske tervise- ja tööminister Riina Sikkut märkis, et eelnõu muudatusega otseselt keeleoskuse taset arstide jaoks ei sätestata, sest seda teeb keeleseadus. "See ütleb, et nõutav keeleoskuse tase on arstil C1, õel B2. See kehtib praegu niikuinii. Aga ma olen nõus, et kindlasti on arste, kelle keeleoskus on puudulik. Keeleinspektsioon on aastate jooksul seda kontrollinud ja tõepoolest ei vasta eriti Ida-Virumaal väga paljude arstide eesti keele oskus praegu kehtivatele nõuetele," tõdes ta.

Sikkut lisas, et teooriaeksami eesti keeles sooritamise nõue ei tähenda, et  arst peab kohe oskama C1-tasemel eesti keelt, aga ta peab olema võimeline suhtlema eesti keeles ja ka erialatermineid eesti keeles teadma. "Kuna see tööpraktika, mida saab pikendada 12 kuuni, niikuinii toimub ilmselt tema tulevases töökohas ja Eesti haiglas, siis tõenäoliselt ei ole ületamatu selle eksami sooritamine eesti keeles," leidis ta, märkides, et eraldi keeleõppeprogamme neile arstidele kavandatud pole, kuid ta avaldas lootust, et nad saavad eesti keelt õppida Tallinnas ja Narvas avatavas eesti keele majas.

Sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna märkis, et järgmisel nädalal jätkab komisjon selle teema arutelu koos huvigruppidega ja püüab leida sobivat lahendust. "On piirkondi, kus on väga suur vajadus uute arstide järele," ütles ta, lisades, et seni ei ole kolmandatest riikidest saabunud arstide töö kohta olnud rohkem kaebusi kui Eestis õppinud või Euroopa Liidust tulnud arstide suhtes.