Jõhvi koolid lähevad üle viiele vaheajale

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viienda, nn suusavaheaja saavad tulevast õppeaastast ka mõlemad Jõhvi põhikoolid. 

ILJA SMIRNOV
Viienda, nn suusavaheaja saavad tulevast õppeaastast ka mõlemad Jõhvi põhikoolid. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Sellest õppeaastast läksid Eesti koolid üle viiele vaheajale. Jõhvi põhikoolid, mis eelistasid nelja vaheaja jätkumist, et mitte pikendada kooliaastat poole juunini, on nüüdseks meelt muutnud.

Haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad vaheajad saab kooli pidaja kehtestada direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul. Sel aastal pole Jõhvi vallavalitsusse sellekohaseid taotlusi tulemas.

Palju segadust 

Teisipäeval koos istunud Jõhvi vene põhikooli hoolekogu otsustas, et uuest õppeaastast astutakse ühte jalga teiste koolidega. "Selle poolt olid nii õpetajad kui lastevanemad," märkis direktor Irina Šulgina. "Mõtlesime, et kuna kõik ümberkaudsete omavalitsuste koolid on läinud üle viiele koolivaheajale, mis siis meie hakkame erinema."

Põhjus, miks esialgu sooviti vana korra jätkumist, peitus direktori sõnul kooli füüsilises keskkonnas, mis ei võimaldanud poole juunini õppimist.

"Klassiruumide aknad on lõuna poole ja päikesega oli koolimajas väga palav. Polnud õhku, mida hingata. Nüüd saame uued kommunikatsioonid, ventilatsiooni ja päikesepoolsetele akendele aknakatted ning oleme viieks vaheajaks valmis [vene põhikooli hoonet praegu rekonstrueeritakse − toim.]."

Kui vene põhikooli ootab järgmisest õppeaastast uuendatud koolimaja, siis eesti põhikool alles ootab otsust, kas vald saab koolivõrgu korrastamise programmist riigi toetuse, et uus koolimaja ehitada.

Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson ütles, et olenemata otsusest ta enam erandit ei taotle.

"Juba sel aastal nägime, et sellega on hästi palju segadust. Jõhvi gümnaasiumis on viis koolivaheaega ja õpetajad, kes töötavad mõlemas koolis, ei saanud puhata. Samuti on vaheaegadele kavandatud koolitused. Ka sööklal pole hingetõmbepausi. Miinused hakkasid plusse üles kaaluma, olgugi et klassiruumid on umbsed juba praegu," rääkis koolijuht.

Osutus ebamugavaks

Jõhvi põhikooli hoolekogu esimees Guido Tellis leidis, et umbsete klassiruumide probleem tuleb lahendada majanduslikult, pannes akende ette päikesesirmid. "Terve kevad paistab päike ja see ei saa olla põhjus, et jätkata nelja vaheajaga."

Lõppeva õppeaasta eel pooldas küll enamik kooliperest endist vaheaegade süsteemi, aga see osutus ebamugavaks neile vanematele, kelle lapsed käivad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kus kehtivad riiklikud vaheajad. "Meie lapsed on pidanud kõrvale jääma ka teadus- ja spordilaagritest, mis toimuvad teiste koolide järgi," rääkis Tellis.

Mis puudutab umbseid klassiruume, siis väga heade õpitulemustega lastel on teiste ees eelis − nad saavad varem koolist priiks. "Kooli põhimääruse muudatuse järgi vabastatakse nad viimasel nädalal õppetööst ja minu arvates ei saa olla sellest paremat motivatsiooni," ütles Tellis.

"Jõhvis on selge, et kui vaheaegade süsteemi muuta, peavad seda tegema mõlemad põhikoolid," kommenteeris Jõhvi abivallavanem Riina Sooäär. "Mina isiklikult pooldan viit koolivaheaega, kuna õpetajate koolitused ja õpilasüritused on sellega kooskõlla viidud," lisas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm märkis, et viis koolivaheaega on üldiselt populaarne valik. Aga kui mõni kool otsustab teisiti, siis seadus seda lubab ja ministeeriumile sellest teada andma ei pea, mistõttu puudub ülevaade, kui palju on erandi soovijaid.

Määruse, mis lisas 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, allkirjastas endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Ta põhjendas, et pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine aitab jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt.

"Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui -tüdimusest. Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud peaaegu eranditult positiivne," märkis Ligi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles