Noorteteater Noa paneb kahe nädalaga purki päris oma mängufilmi

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duubliklapp plaksatab ja ajalooline esimene võte algab. MATTI KÄMÄRÄ
Duubliklapp plaksatab ja ajalooline esimene võte algab. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Koolilastest tühjaks jäänud Kiviõli 1. keskkool sumiseb alates esmaspäevast nagu mesipuu. Seda muidugi siis, kui kaamera parasjagu ei käi, sest alates esmaspäevast võetakse Kiviõlis ja Tallinnas üles Kiviõli noorte endi kirjutatud ja produtseeritud täispikka mängufilmi noorest maakooli tulnud õpetajast. 

"Proovime veel korra läbi. Selle hetkeni, kui hakkab tekst," räägib filmi režissöör Tiit Alte. Tegemist on noorte filmiga. Noorte filmiga mitte selles mõttes, et rollides oleksid ainult noored, vaid filmiga, kus lööb kaasa 46 näitlejat väga erinevas vanuses, aga mille idee ja teostuse taga on kohalik noorteteater Noa ja nende väsimatu liider Rauno Põld.

Kirjutas oma lugu

Filmimispaigaks on Kiviõli 1. keskkooli õpetajate tuba. Selles õpetajatetoas on ennast sisse seadnud kuus õpetajat. Nende hulgas peategelane Rõõt − pealinnast pärit noor õpetaja, kes õppis paar aastat eesti filoloogiat ja kirjandust ning sai aru, et see elu talle ei sobi. Ta otsustab kolida vanaema pärandatud majja Ida-Virumaal ning satub tööle kohalikku kooli.

Film on Rõõda lugu, mille kõrval kooruvad välja ka teiste õpetajate lood, nendevahelised suhted, aga ka hõõrumised, koolivägivald ja selle märkamatajäämine. "Iga õpetaja on omamoodi ja kindlasti on seal äratundmisrõõmu," lubab stsenaariumi kirjutaja Rauno Põld.

Rõõda lugu on natuke Rauno enda lugu: ta läks pärast keskkooli lõpetamist pealinna, õppis seal mitu kuud, käis tööl, aga tundis, et see pole päris see, tuli kodukanti tagasi ja hakkas Kiviõli koolis draamaõpetajaks. Ehkki loos on Rauno kasutanud palju detaile oma päriselust, ei pea Kiviõli kooli õpetajad kartma: õpetajatetoa eri vanuses, erisuguse ellusuhtumise ja taustaga õpetajad pole Kiviõli kooli õpetajatetoast maha viksitud.

2000eurone eelarve 

Kogu filmiseltskond on ajalooliseks esimeseks duubliks valmis. Duubliklapp plaksatab kokku, kaamera hakkab käima. Helimees upitab mikrofoni kaugele näitlejate kohale. Kõik see toimub kuulsa Virumaa teatrimehe Tiit Alte silmade all. Alte on noore teatrihuvilise Põlluga teinud koostööd viis aastat. "Ma usaldan teda täiesti," tõdeb noormees, kes alguses arvas, et istub ise režissööritooli, kuid nüüd haldab hoopis tagatuba. "Tiidul on nii suured kogemused ja näitlejatele on see heaks kogemuseks tema käe all töötada," kiidab ta.

Tagatoas tegevustest puudu ei tule. Noored sebivad mööda koolikoridore nagu raadiosaatjatega sipelgad: nende vastutada on kostüümid, grimm, ajakava, aga ka näiteks seltskonna toitlustamine. Selleks, et igaüks oleks õigel kohal, käib sidepidamine koolis raadiosaatjatega. Ikka kõik nii nagu päris filmis.

See, kuidas see noorte täispikk mängufilm sünnib, paneks kadestama ükskõik millise filmimeeskonna. Poolteisetunnine ja 46 näitlejaga film võetakse purki kahe nädalaga ja monteeritakse kokku mõne kuuga. Ja selle eelarve on need napp 2000 eurot, mis on saadud Eesti noorsootöö keskuse toetusfondist Nopi Üles.

"Eks see on meile ka suur väljakutse," tõdes Põld, et filmitegemine sellise rahaga on paras katsumus. Pealegi kulub suurem osa sellest piskust tehnikale. "Järelikult ei saa me kuskilt toitlustust tellida, ostame ise toiduained ja keedame meeskonnale sellest süüa," räägib ta. Ja toredad inimesed tulevad noortele appi: Kiviõli 1. keskkool annab kasutada koolimaja, kohalik elanik Evelyn Danilov laenab oma perekonna BMWd ja tuhamäe all asuvat suvekodu.

Režissöör Tiit Alte töötab tasuta, samuti kõik näitlejad.

Näitlejate puhul mingeid järeleandmisi tehtud ei ole. Kõik nad valiti välja casting'uga. Kokku oli sooviavaldusi 71. "Alguses kartsime, et vanemad inimesed ei tule kaasa ja ei võta meid tõsiselt, kuid tegelikult oli vanemaid soovijaid rohkem kui noori. Lõpuks pidin noori lausa utsitama, et nad tuleksid kandideerima," tõdeb Põld. Kõige kaugem kandideerija oli Kreekas elav eestlane. "Mõtles, et tuleb siia puhkusele ja veedab aega filmivõtetel." Väikese sutsu ta filmis saabki. Nagu ka kõik teised, kes vähegi kaasa teha tahtsid.

Ülesastujate seas on palju neid, kes teinud episoodilistes rollides kaasa nii teles kui filmides. Kas või seesama Ida-Virumaal tuntud rahvamuusik Reeni Painik, kes muu hulgas tegi kaasa Eesti viimase aja populaarsemas mängufilmis " Seltsimees laps". Peaosatäitja Maarja Tosin käis samal ajal proovivõtetel ka ühe seriaali juures. Edukalt. "Seriaalist oleks ta saanud raha, aga ta valis meid. Väljakutse pärast," teab Põld.

Lavastus, seriaal ja film 

Filmitegemine on Põllule väljakutse. Aga kaugeltki mitte esimene. Sellele eelnes täispika näidendi kirjutamine, lavastamine ja peaosa mängimine. See sai jätku neljaosalise seriaali näol. Ka seal oli igal noorel oma roll ja vastutus: kes oli grimeerija, kes kostümeerija, kes näitleja, kes müügijuht või raamatupidaja. Õigupoolest kopeeerib noorteteater tavateatrit ning ei sarnane ühegi tavalise näiteringiga. "Need, kes meil filmis kaasa teevad, imestasid samuti, kuidas see nii on, et grimeerija ongi grimeerija, mitte grimmi tegev näitleja."

See, et igal noorel on oma kindel roll, on Põllu soov ja valik. "See valmistab noori eluks ette. Igaüks teab, et tal on oma vastutusvaldkond, mille eest ta peab ise hoolitsema. Mitte keegi ei muretse tema asemel, et oleks materjale, või ei tee tema eest asju õigeks ajaks ära," selgitas ta oma põhimõtteid.

Kokku on teater Noa tegutsenud neli aastat. "Nime mõtlesime talle pikka aega ja lõpuks otsustasime, et teatrisaal on nagu laev, mis võtab reisijad peale ning viib nad looga ühest kohast teise. Noa laev omakorda tähistab tolerantsust ja see on meie teatrile väga oluline ja meie põhikirjaski sees."

Teatrilavale tagasi

Kiviõli koolist kolivad filmivõtted peagi tuhamäe all asuvasse eramajja ning sealt Tallinna. Paari nädalaga peaks lugu olema purgis ning operaator Alex hakkab filmi kokku lõikama. Kas see saab lõpuni valmis augustis, kui on projekti Nopi Üles lõpptähtaeg, või natukene hiljem, on praegu vara öelda. "Ma ei tahaks teda survestada. See on suur töö," tõdeb Põld.

Kas filmi esilinastus toimub korralikus kinomajas, on veel läbirääkimiste küsimus. Nagu ka see, et saaks filmi videolevi filmilaenutusse. "Oleme mõelnud ka tuurile mööda külade rahvamajasid. Väikesed kohad on meile hingelähedased," räägib Põld.

Kui filmiprojekt läbi, naaseb Noa uuesti teatriprojektide juurde. Võib-olla juba juulis võetakse Erra külaplatsil mängida Margus Oopkauba koomiline lühinäidend, mille peategelane on groteskne Helmut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles