Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

150 riigiametnikku tuleb Ida-Virumaale suvetööle

HARJUTASID KÄTT: Eelmise aasta augustis veetsid kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna ametnikud terve nädala Ida-Virumaal, korraldades kohtumisi viies Ida-Virumaa omavalitsuses. Pilt on tehtud Kohtla-Järve Vahtra loomekeskuses, kus kohtuti rahvuskultuuriseltside esindajatega. Nüüd võetakse asi ette suuremalt, kaasates ka teisi ministeeriume. MATTI KÄMÄRÄ FOTO: Põhjarannik

Kultuuriministeerium toob kaheks augustinädalaks Ida-Virumaale ministeeriumide, allasutuste ja riigikantselei ametnikud. Ajutine kontor avatakse Narvas, aga eesmärk pole siiski üks kabinet teisega asendada, vaid ringi liikuda.

Riigiametnikud seavad end Ida-Virumaal sisse 6.-17. augustini. Eilse seisuga oli välitöödele registreerunud 141 inimest ja see arv kasvab. Ministritest plaanivad välitöid külastada kultuuriminister Indrek Saar, riigihalduse minister Janek Mäggi ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Koos otsitakse lahendusi

Avakonverents toimub ülejärgmisel esmaspäeval Kohtla-Järve kultuurikeskuses.

"Konverentsil saab ülevaate eri valdkondade teemadest, nagu näiteks tervis ja turvalisus Ida-Virumaal, et nende baasil pidada edasisi arutelusid," selgitas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

PIRET HARTMAN: "Murrame müüti, et ametnikud ei soovi oma kabinetist väljuda."

Avakonverentsi järel toimuvad riburada minikonverentsid kõigis kaheksas Ida-Viru omavalitsuses. Seal osalevad riigiametnike ja kohalike omavalitsuste esindajate segagrupid ning arutelud toimuvad laudkondades kas ühel või mitmel teemal. Murekohad, mis arutusele tulevad, on omavalitsused ise välja pakkunud.

Minikonverentsidele kutsutakse ka vabaühenduste aktiviste, haridustöötajaid, ettevõtjaid jt.

"Igal seminaril osaleb 50-60 inimest. Eesmärk on kaardistada murekohad ja otsida koos lahendusi," selgitas kultuuriministeeriumi välisvahendite juht Eduard Odinets, lisades, et jutuks tulevad näiteks ettevõtluse areng, noorte väljaränne, kohalik haridusvõrk, lõimumine jms.

Välitöödele pannakse punkt 16. augustil lõpukonverentsiga, kus esitletakse paremaid ideid ja lahendusi, mis on kahe nädala jooksul koorunud.

Konverentside kõrval korraldab iga ministeerium ja amet ka valdkondlikke kohtumisi.

Rõhk suhtlemisel

Riigiametnike baas tuleb TÜ Narva kolledžisse, kus avatakse pop-up- ehk ajutine ühine kontor viiekümne töökohaga. "Kõikidele, kes on parasjagu Ida-Virumaal ja tahavad kontoris tööd teha, see võimalus tagatakse," lubas Odinets, lisades, et kõik ametnikud ei viibi kohapeal kogu perioodi.

Töise programmi kõrval jäetakse aega kultuuri nautimiseks ja suhtlemiseks. Välitööde perioodi jääb üks nädalavahetus, mil ametnikke agiteeritakse mitte koju sõitma, vaid pigem peresid enda juurde kutsuma.

Ametnikud ööbivad eri majutusasutustes Narvast Toilani. "Päris paljud peatuvad ka sugulaste juures. Siin töötades ja elades tarbivad nad ka kohapealseid teenuseid. Näiteks ostsime "Kremli ööbikutele" ligi 60 piletit, mille ametnikud ise kinni maksavad. Söömine ja kultuuriürituste korraldamine on omal kulul," selgitas Odinets.

"Seda ei ole, et peame inimestele peale maksma, et nad kohale saada," lisas Hartman. "Kedagi ei tulnud selleks veenda − inimesed ise tahavad tulla. Sellega murrame ka müüti, et ametnikud ei soovi oma kabinetist väljuda."

Odinetsi kinnitusel on riigiametnike väljasõit Ida-Virumaale vajalik vahetu kogemuse saamiseks.

"Kohapeal inimestega suheldes saab aimu, mis on Ida-Virumaa suuremad väljakutsed ja kuidas üheskoos nende lahendamisele kaasa aidata. Üks asi, kui oled pealinnas oma kabinetis ja loed aruandeid või käid korra mingil seminaril. Teine asi, kui oled pikemalt kohapeal, sul on tihe programm, pidevalt kohtumised ja sa näed ehtsat elu."

Kohtumistel kogutakse mõtteid ka kolme riikliku arengudokumendi jaoks, mis on praegu väljatöötamisel: Ida-Virumaa programm, Ida-Virumaa arengukava ja lõimumiskava.

"Minule on kõige olulisem viia kokku kohalikud eestvedajad ja poliitikakujundajad, et Ida-Virumaa mured oleksid arengudokumentides rohkem kajastatud," ütles Hartman.

"Loodetavasti ei jää see projekt selliseks, et käisime ja nägime, vaid tekivad isiklikud head kontaktid edaspidiseks. Idavirulastena näeme, et see on võimalus tuua maakond pildile võtmeisikutele, kes ei tule mõneks tunniks, vaid tunnetavad siia pikemaks jäädes keskkonda ja kultuuriruumi," lisas asekantsler.

Tagasi üles
Back