President teenis Vasknarvas plusspunkte

Keskustelu Vasknarva külatänaval − sõna said kõik soovijad. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Kui eelmine Eesti president Toomas Hendrik Ilves piirdus Vasknarva kordonis käies vaid külarahvale lehvitamisega, siis Kersti Kaljulaid puhus tervitama tulnud elanikega ka juttu, võites sellega nende südamed.

"Aitäh, et meile tulite, oleme alati külalistele avatud. Kas meeldis?" uurivad tee äärde kogunenud eakad naised. "Jah, siin on nii rahulik ja inimesed sõbralikud," vastab Kersti Kaljulaid kohalike keeles, täpsustades eelnevalt, et institutsionaalsetel kohtumistel ja intervjuudes ta vene keeles ei räägi, külaelanikega aga küll.

Vanaema? Pole võimalik! 

Sügisesel argipäeval on Vasknarva inimestest hõre, aga kohalikud kinnitavad, et suvel kajab küla laste kilgetest. Kui järeltulevast põlvest rääkides tuleb välja, et nelja lapse ema Kaljulaid on juba vanaema, löövad memmed imestusest käsi kokku. "Jah, ma olen vanem kui välimusest võiks arvata," muheleb suurepärases vormis Kaljulaid.

Aleksei Zautin palub presidendi koos kaaskonnaga koduõuele, kus on kaetud laud, millelt ei puudu ka samovar. "Armastame naisega hästi süüa ja tahtsin kostitada ka presidenti. Selle pohlakoogi küpsetasin hommikul oma kätega,"  jutustab pealinnas elav mees, kes veedab Vasknarvas keskmiselt sada päeva aastas ehk kõik nädalavahetused.

Pärast presidendi võõrustamist tunnistab Zautin, et komplimente ta tavaliselt ei jaga, aga teeb seekord erandi. "Ütleksin, et Kersti Kaljulaid teenis minu silmis mitu plusspunkti," hindab ta presidendi avatud suhtlusstiili.

Enesestmõistetavalt veereb jutt ka kohalike muredele. Vasknarva püsielanikud kurdavad presidendile, et uues vallas on elu halvemaks läinud.

"Kui varem Alajõe vallas elades viis buss meid Alajõele ja Iisakusse poodi, siis nüüd enam mitte." Jõhvi pääseb küll tasuta maakonnaliini bussiga, aga selle peatus jääb liikumisraskustega elanikele kaugeks. "Pealegi kulub siis poeskäimisele terve päev," ei pea vasknarvalased Jõhvis poodlemist heaks lahenduseks.

Endine Alajõe volikogu liige Aleksandr Petuhhov pahandab, et uues ja suures vallas hakati elanike heaolu arvelt kokku hoidma.

Hingelt ära 

On ilmne, et kohalikku transpordiprobleemi president ei lahenda, sestap pärime aru Alutaguse vallavanemalt Tauno Võhmarilt, kes rahva pahameelt eemalt pealt kuulab.

"Kui inimesed saavad presidendiga kokku, on vaja kõik hingelt ära rääkida ja asju üle paisutada," kommenteerib ta. Ja lisab, et Vasknarva inimesi saatuse hoolde ei jäeta.

"Varem vedas inimesi Alajõele ja Iisakusse poodi 50kohaline buss, mille Alajõe vald kinni maksis. Suur osa sõitjatest olid aga suvitajad, kellel auto suvila õuel. Augustiga lõppes lausvedu suure bussiga ära. Mõne nädala pärast on selge, kui palju on tegelikke abivajajaid, ja siis otsustame, kuidas edasi."

Võhmari sõnul kaalutakse nii kauplusautot kui ka väiksemat bussi, mis rahva poodi viiks. "Võib-olla on osa inimeste puhul lahendus, et sotsiaaltöötaja toob toidupaki koju. Me ei jäta inimesi teenuseta − kes abi vajab, see saab −, aga mitte nii, et külvame seda igale poole."

Natukese aja pärast kordab vallavanem sama juttu kohalikele. Murekoorem langenud, jätkub vestlus teistel teemadel.

"Jube, kui palju on viimasel ajal usse, enam ei saa ustki lahti hoida. Isegi jões ujuvad," räägib Tatjana Rassadkina. Isekeskis arutatakse, et küllap on üheks põhjuseks siilide kadumine.

President aga ei piirdu sel päeval ainult maiste teemadega − ta astub sisse ka Vasknarva kloostrisse ja kirikusse.

Veelgi põhjalikumalt teeb Kaljulaid tutvust Kuremäe kloostriga. Tema saatjaks saab nunn Alipia, kes jutustab nii kloostri ajaloost kui tänapäevast. Et eesti keelt kõnelevaid nunnasid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, on ta vabariigi presidente varemgi saatnud. 

"Nii lühiajalise kontakti puhul ei oska Kaljulaidi kui inimese kohta midagi öelda, aga kõikidest presidentidest oli temaga kõige kergem suhelda. Võib-olla sellepärast, et ta on naisterahvas. Või seetõttu, et ta nii tähelepanelikult ja heatahtlikult kuulas," arutleb nunn Alipia.

Ükskõik, kellega kloostrielanik parajasti suhtleb, jagab ta ühte põhilist sõnumit: vaimulik elu on ökoloogiline.

"Inimene, kes elab vaimulikust rikkusest, tarbib ja raiskab vähem. Tal ei ole raske olla vaene. Meil on nii pisikene tuba ja seal on ainult kõige vajalikum, aga me ei tahagi rohkemat. Räägitakse, et vaba on see inimene, kes teeb, mida tahab. Tegelikult on tõeline vabadus see, kui inimene on vaba kirgedest ja koormavatest soovidest. Ütlesin seda ka presidendile."

Äge ettevõte 

Presidendi eilne, Narvast väljas veedetud tööpäev osutub väga mitmekesiseks, sisaldades ka ettevõtete külastusi. Ots tehakse lahti kohe hommikul Kurtnas, kus tegutseb Ida-Viru aasta väikeettevõte 2017 osaühing VR-Koda, mis toodab juba üle veerandsaja aasta mäesuusasaabaste sisemist osa. Põhiliselt valmistatakse tippsportlastele mõeldud varustust, mida kasutavad paljud maailma mäesuusaässad.

Predidendi kantselei majandusnõuniku Heido Vitsuri kinnitusel ei valitud ettevõtet välja Kaljulaidi mäesuusalembuse pärast. "Otsisime lihtsalt huvitavaid ettevõtteid, kes teevad midagi põnevat. Kui kusagil metsade vahel on 60 töötajaga ettevõte, mis toodab maailma tippudele, siis on selge, et see on äge. Kohapeal käimine isegi ületas ootusi."

Osaühingu VR-Koda juht Tarmo Pääro jäi omakorda rahule külalistega. "Paistis, et president tundis siirast huvi, ja kohtumine läks isegi ettenähtud ajast üle. Kuna ta ise harrastab mäesuusatamist, teadis ta asjast päris palju."

Et Kaljulaid on Eesti presidentidest Pääro lemmik, pole välistatud, et tulevikus õmmeldakse Kurtnas just tema jalale sobilik sisesaabas. "Sellised mõtted meil praegu peas liiguvad. Oleks äge, kui presidendil oleksid personaalsed saapad."