Tasuta bussisõit − peavalu maainimestele ja bussifirmadele

Suureneb toetus ka bussiliiklusele. Foto: Põhjarannik

Puupüsti täis ja juba poolest päevast räpaseks muutuvad bussid, sõitjate nähvamistest stressis bussijuhid, lõhutud ja soditud istmed, nurisevad sõitjad, peatustes lisandunud ajakulu − see on linnapiirkondade tasuta ühistranspordi argipäev.

"Toila bussiga olen rahul, seal pole eriti midagi muutunud. Kohtla-Nõmme buss aga… See, mis Iidlast 7.10 väljub, on Jõhvi postkontori juurde jõudes juba puupüsti täis. Peamiselt töömehi, kes Kävas mööblikombinaadi juures ja sellele eelnevas peatuses väljuvad − varasematel aastatel neid polnud," räägib Toilas elav ja Kohtla-Nõmme koolis töötav Tiia, kes iga päev nende kahe bussiga tööle sõidab.

Niigi täis bussi lisandub Kohtla-Järvel Kalevi peatuses uus rahvamass; bussi pressitakse ka Kohtla-Nõmmele kooli sõitvad lapsed.

"Aiamaale sõitvad memmekesed kaovad varsti bussist ära, aga ega muud rahvast vähemaks jää," nendib Tiia.

Murekoht on seegi, et kui varem jõudis hommikune buss Kohtla-Nõmmele natuke enne kella kaheksat, siis nüüd jupp maad hiljem − esmaspäeval näiteks 8.13, neljapäeval  8.07. Tunnid algavad koolis 8.20.

"Piletite andmine võtab tohutu aja, Kalevi peatuses seisab buss viis-kuus minutit," sõnab Tiia.

Kohtla-Nõmmel elav ja Jõhvis töötav Erika ütleb, et kui praegu püüavad bussijuhid pikka peatustes seismist kiirema sõiduga tasa teha, siis teeolude halvenedes võib see ohtlikuks muutuda.

"Bussis sõites tunnen nüüd ennast kohutavalt halvasti," ei pea ta normaalseks, et sõita tuleb seistes ja inimeste vastu pressituna; et tuleb taluda lärmi, et bussis on purjus ja haisvad sõitjad ning et niigi vahemaad arvestades arutult pikk sõiduaeg on veninud veel pikemaks.

"Varem väga puhtad bussid on muutunud räpaseks, alati vedeleb põrandal ka pileteid − varem polnud seda kunagi," ütleb ta.

Erika ei tea kedagi, kes senise autoga töölkäimise oleks bussisõidu vastu vahetanud.  Pigem kaaluvad ja otsivad bussiga sõitjad nüüd võimalusi autoga tööl käima hakata.

Sõitjaid kaks korda rohkem

ASi Sebe Ida-Virumaa osakonna juhataja Žanna Junolainen ütleb, et maakonnaliine kasutab nüüd ka väga palju linnainimesi ning kõige rohkem kannatab muidugi buss number 43 (Kohtla-Nõmme − Iidla).

Tasuta sõit on sõitjate arvu Sebe Ida-Virumaa liinidel peaaegu kahekordistanud: mullu augustis oli neid 130 703, tänavu augustis 230 946. Juulit ja augustit koos vaadates on arvud vastavalt 257 227 ja 473 354.

"Puhtalt maaliinidel − Alutaguse vallas − ei ole erinevus eriti suur, aga enamik meie liine läbib ju linnu," räägib ta.

Peatusse maha pole ükski sõita soovija seni pidanud jääma, mugavast sõidust aga enam rääkida muidugi ei saa.

Kultuuritus vohab

Busside ülekoormatus tähendab suuremat amortisatsiooni ja suuremat kütusekulu. Rahvarohkus tähendab meie piirkonnas paraku ka seda, et bussid on räpasemad. Junolaineni sõnul läbivad kõik bussid igal õhtul põhjaliku puhastuse. Varem sellest piisas, enam mitte.

Küsimus pole üksnes sõitjate hulgas, vaid ka lisandunud sõitjagruppide kultuurituses.

Junolainen näitab Sebe bussides viimasel ajal tehtud pilte: lõigutud ja rebitud kattega või soditud istmed, läbi lõigatud turvavööd, pudeliga sisse visatud bussiaken.

Nii Toilas kui Vokas lõhuti ära bussiootekoda.

Kultuuritus väljendub ka sõitjate agressiivses sõnavaras, mida bussijuhid päevast päeva taluma peavad.

"Meie bussijuhid on stressis," tõdeb Junolainen, kes näeb tasuta ühistranspordi ainukest plussi selles, et bussijuhtidel pole vaja enam sularahaga tegelda ja raharöövleid karta.

Pigem bussist autosse

Sellesama ainukese plussi toob välja ka OÜ Lüganuse HVM juhatuse liige Marje Veiser.

Temagi räägib lõigutud, põletatud ja soditud istmetest, ülekoormatud ja räpaseks muudetud bussidest (maha visatud piletid on veel tühiasi bussi jäetud pudelite ja süstalde ning bussipõrandat katvate sihvkakoorte kõrval),  närvilistest bussijuhidest (üks koguni lahkus töölt, suutmata selles "hullumajas" vastu pidada) ning rahulolematutest ja kurjaks muutunud sõitjatest. Lisaks pelgab ta ilmade külmenedes bussidesse sooja otsima tulevaid eluheidikuid.

"Mõnedki inimesed eelistavad nüüd Taisto busse, kartes, et ei mahu õhtul meie tasuta bussi peale ega pääse koju," ütleb Veiser.

Seda, et mõni varem autoga tööl käinud inimene nüüd tasuta bussisõitu eelistaks, pole ta kuulnud. Vastupidist küll: "Kel endal autot pole, otsivad autoomanikke, kellega koos sõita."

Vallajuhid: ületamatuid probleeme pole

Toila vallavanem Eve East vallas tasuta ühistranspordiga erilisi probleeme ei tea olevat. "Riskid suviste Toila bussidega, mida ette nägime, on nüüd leevenenud; pole kuulnud, et keegi ei oleks bussi peale mahtunud," ütleb ta.

Suvel helistati paaril korral vallamajja Valaste − Kohtla-Järve bussis olnud häälekate ja häirivate noortekampade pärast, Kohtla-Nõmme elanikelt polevat ühtegi kaebust.

Alutaguse abivallavanem Andrus Toss ütleb, et ühistranspordi puhul pole ühtegi probleemi, mida kuu-paariga lahendada ei saaks.

"Inimeste huvi bussiga sõita on suurenenud, minu tuttavategi seas on inimesi, kes on auto asemel hakanud bussiga sõitma. Praegu on meil teemaks see, et bussipeatusi võiks mõnes kohas tihedamalt olla. Dubleerivad bussiliinid, mida varem vald tellis, kaotasime ära ja nihutasime natuke tasuta bussi aegu, et lapsed kooli jõuaksid. Praegu tundub, et kõik on rahul, aga oleme valmis bussiaegu vajaduse korral korrigeerima."

Ainuke suurem probleem oli Tossu teada Vasknarvas, kus elanikud andsid teada külas liikuvatest kahtlastest võõrastest.

"Sellega tegeles politsei, minu teada midagi ei varastatud," lisab Toss.