Rohelised nõudsid riigikogus põlevkivi kasutamise lõpetamist

Suur osa Eesti põlevkivitööstusest on koondunud Narva lähedale Auveresse, kus asuvad nii õlitehased kui elektrijaamad. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Põlevkivi kasutamist nõudva erakonna Eestimaa Rohelised poolt kogutud allkirjade algatusel toimus teisipäeval riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" arutelu.

Roheliste juhatuse liige ja Ida-Virumaa koordinaator  Timur Sagitov märkis enne istungit levitatud pressiteates, et 2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. "Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada," teatas ta lisades, et Eesti Energia järgmise õlitehase rajamise mõte on "lihtlababe rahva raha raiskamine."

Eestimaa Rohelised ootavad erakonna aseesimehe Marko Kaasiku sõnul riigikogult konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks.

LOE RIIGIKOGUS TOIMUNUD ARUTELU STENOGRAMMI SIIT

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ütles neli tundi kestnud arutelul samuti, et oleks vaja konkreetset kuupäeva, millal väljuda põlevkivielektri tootmisest. "Et oleks positiivne siht, suund, otsus, siis oleme võimelised leidma ka vajalikud mehhanismid. Aga loomulikult, taastuvenergia suunas liikumine peab olema selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivisektoriga," ütles Vakra. Ta lisas, et seda teemat on riigikogus veeretatud omamoodi nagu kuuma kartulit, põhjusega, et sellel võrrandil on kolm muutujat: majandusküsimused, sotsiaalküsimused ja keskkonnaküsimused.

Riigikogus ettekandega esinenud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõdes, et  põlevkivi kasutamises on ka hulk plusse. "Me oleme ikkagi ainus elektri netoeksportija Euroopa Liidus, väliskaubandusbilanss on korras, riigi maksu- ja tuluallikas 4 protsenti SKT-st, 6000, 7000, 8000 töökohta, kuidas lugeda, kaudselt 13 000, kohaliku ressursi osaline väärindamine, mis on ikkagi hea. Ja pluss - pisiasi küll, aga - tehnoloogia ja kõrvalproduktid selle juures," ütles Soomere.

Tema hinnangul peame aga  maksimumi saamiseks asendama põletamise väärindamisega. "Õli pressimine, segamine või põletamine ei ole lahendus. Saastekoht viiakse lihtsalt kaevandamisest eemale, atmosfääri paisatav heitmete kogus oluliselt ei muutu, väävlit ikka kätte ei saa. Kasu on ainult selles, et õli on kontsentreeritud energiasalvesti," toonitas Soomere. "Saame paremaks muutuda ainult, kui me kasutame ära põlevkivi potentsiaali teisiti väga hea põlevkivikeemia alusel. Teistele loota ei saa, sest maailma parim teadmine põlevkivist on praegu Eestis," rõhutas Soomere.

Isamaa liige Tarmo Kruusimäe leidis, et riigikogus toimuv arutelu näitab, et meie kodanikuühiskond elab väga hästi. "Piisab sellest, kui mõni MTÜ otsib endale probleemi, siis ta pakub seda välja, et sellest saab justkui nagu suurem probleem. Ja siis pakub seda mõnele erakonnale, kes teeb sellest väga suure probleemi ja pakub välja, et tema ongi see ainuke, kes oskab ja suudab seda probleemi lahendada," märkis ta.

Tema hinnangul ei ole tegu  Eesti jaoks praegu kõige suurema ja olulisema probleemiga. "Me võime ta värvida küll suureks roheliseks probleemiks, aga ta ei ole veenev. Ja mina eeldasin, et sellest ei tule olulise tähtsusega riiklikku küsimust," sõnas ta. "Head algatajad! Metsas on roheline, mingem teiegi, korvike käes ja väits teises peos seenele. Ilusat sügist! "

Eestimaa Roheliste toetus on viimaste uuringute põhjal Eestis jäänud alla viie protsendi. 2015. aasta riigikogu valimistel sai rohelised Ida-Virumaal 100 häält ehk 0,3 protsenti.