Riigikogu lõi Alutaguse rahvuspargi
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
8. november 2018, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu lõi kolmapäeval Alutaguse rahvuspargi muutes selleks senist looduskaitseseadust.
Eesti kuues rahvuspark paikneb Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valla territooriumil. Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala. Kavandatavasse rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suuremaid soostikke Puhatu ning meie esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.
Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit ning kogu territoorium on juba riikliku kaitse all. Loodav rahvuspark hõlmab nii riigi kui ka eramaad, mille pindalad on vastavalt 42 627 hektarit ja 910 hektarit. Rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga. (PR)