Eesti ainsast tuhamäest võib saada põlluväetis

Püssi tuhamäkke on ladestatud samasugune põlevkivituhk, mida põllumehed Narvast oma mulla pH-taseme tasakaalustamiseks veavad. Nüüd tahaksid kohalikud põllumehed uurida, kas tuhamäe tuhk on ohutu, ning kasutada seda kohalike põldude lubjaga väetamiseks. SILVER KÄMÄRÄ

FOTO: Põhjarannik

Kohalikud põllumehed tahavad alustada uuringuid, kas Püssi tuhamäe koostis aitaks kaasa mulla parandamisele. Juhul kui uuringud seda kinnitavad, võivad põllumehed väetamiseks vajaliku lubja saada kohapealt. 

OÜ Kasela Talu esindaja Ermo Kasela ja OÜ Hiiemägi juht Heiki Kuusmik pöördusid Lüganuse valla poole ideega uurida Püssi tuhamäes olevat tuhka, selgitamaks, kas see sobiks põldude lupjamiseks ning seeläbi mulla parandamiseks.

Kasutatud läbi ajaloo

Heiki Kuusmik ütles Põhjarannikule, et kohalikel põllumeestel oleks huvi kasutada tuhka oma põldude lupjamiseks. Praegu tuleb lubi põldudele peamiselt Narva elektrijaamast ning ehkki struktuur on sellel teine, on tegemist samasuguse tuhaga, nagu on Püssi tuhamäes.

Tuhk on oluline abiline mulla pH-taseme tasakaalustamiseks. Kui Põhja-Eesti paepinnal olev muld on üldjuhul hea pH-tasemega, siis mida lõuna poole, seda happelisemaks muld muutub. PH-taseme tasakaalustamine on oluline aga selleks, et taimed suudaksid omastada toitaineid. "Ehk sisuliselt pole mineraalväetisest midagi kasu, kui mulla pH-tase on paigast ära, sest siis taim toitaineid ei omasta ning mineraalväetis lihtsalt uhutakse pinnasest veega ära," selgitas ta.

Tegelikult on Püssi tuhamäes olevat tuhka kunagi oma põldude tarbeks kasutanud ka Lüganuse kolhoos. Ka nüüd on põllumeestel selle kasutamise vastu huvi, sest tuhk on neile lähedal ning tähendab oluliselt väiksemaid transpordikulusid.

Selleks aga, et tuhka saaks kasutama hakata, tuleb teha lisauuringuid, mis kinnitaksid selle ohutust. Seejärel saab Püssi tuhamäe tuha viia väetiseregistrisse ning alles seejärel tohib seda kasutama hakata. Selle protsessi algatamiseks on aga vaja vallavalitsuse kui mäe omaniku heakskiitu.

On valmis kaasa lööma

Põllumehed käisid oma ideed tutvustamas Lüganuse volikogu keskkonna- ja maaelukomisjonis. Keskkonna- ja maaelukomisjoni juhi Enno Vinni sõnul oli komisjon seda meelt, et uuringuid tasuks alustada ning seda võiksid teha põllumehed ja vallavalitsus koostöös. Vinni kinnitusel olid kõik komisjoni liikmed seda meelt, et teemaga tasub jätkata.

Ka Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul on vallavalitsus valmis partnerina selles protsessis osalema. "Võimalik, et sellisele uuringule võib saada ka toetust," ütles ta, et vallavalitsus võiks selles projektis olla juhtiv partner.

Kas mäge kasutataks ainult kohalike põldude tarbeks või ka kaugemale vedamiseks, on veel vara rääkida. Aga ka siis, kui tegevuseks heakskiit saadakse, on mägi piisavalt suur ning kogu selle ärakasutamiseks läheb väga palju aega. Heiki Kuusmiku sõnul on Eesti aastane lubjavajadus umbes 50 000 tonni, mis on Püssi mäe suurust arvestades väga väike kogus. "Tõenäoliselt ei märkaks esimese viie aastaga keegi, et sealt üldse midagi ära on kadunud," ütles ta.

Püssi tuhamägi

Püssi linna lääneosas Purtse jõe vasakkaldal paiknev mägi koosneb põlevkivituhast, mis on elektrijaamast vagonettidega transporditud. Püssi põlevkivil baseeruv elektrijaam alustas tööd 1937. aastal. Esialgu transporditi tuhka ka hobustega ja tol ajal kujunes Purtse jõe kaldale umbes 10 meetri kõrgune platoo. Kui võeti kasutusele rööbasteel liikuvad vagonetid, hakkas tuhamägi kiiresti kõrgust koguma.

Kuigi enamasti räägitakse ühest Püssi tuhamäest, paikneb suurema mäe lõunaküljel ka väiksem mägi. Seda kasutati suurel mäel tehtud remonditööde korral ja samuti talvel, kui põhjatormid seal raudtee umbe tuiskasid. Seega, kuigi Eestis hüütakse sageli kõiki inimtekkelisi positiivseid pinnavorme tuhamägedeks, on päris tuhamägesid vaid kaks. Teisi põlevkivituhast koosnevaid pinnavorme tuleks nende laia tasapinnalise lae tõttu nimetada platoodeks.

Püssi tuhamäe kõrgust kirjalikest allikatest miskipärast ei leia. Mõningast selgust toovad suuremõõtkavalised kaardid. 2004. aasta sügisel mäge nivelleerides (võttes aluseks jõge ületava endise tuhaladestussilla betoonäärise) saadi mäe suhteliseks kõrguseks 61 meetrit. Nivelleeriti ka väiksem Püssi mägi, mille suhteline kõrgus on 32 meetrit. Suuremõõtkavaliselt kaardilt on võimalik välja lugeda, et Püssi tuhamäe alt jookseb läbi 40 m horisontaal, seega saadi mäe absoluutseks kõrguseks 101 meetrit.

Allikas: Eesti Loodus
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles