Maanteeamet tegi Ida-Viru ühistranspordi korralduse pihuks ja põrmuks

Tasuta ühistransport. Foto: Põhjarannik

Maavalitsuste kaotamise järel koos vast loodud ühistranspordikeskustega maakondade ühistranspordi korraldamise üle võtnud maanteeamet näeb Ida-Virumaal selles valdkonnas mitmeid puudusi ning tegi ettepaneku  kohaliku keskuse töötajad välja vahetada. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht nimetab seda soovi nonsenssiks ja võrdleb maanteeameti käitumist kriminaalpolitseiga.

Aasta algusest oktoobri lõpuni on maanteeamet järelevalve käigus tuvastanud Ida-Virumaa ühistranspordis 54 rikkumist.

"Bussid ennetavad graafikuid ehk siis inimesed jäävad maha; bussijuhid peatusi ei teeninda, ei väljasta pileteid ja on juhuseid, kus buss üldse ei sõida," rääkis ameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus (ÜTK) erakorralisel üldkoosolekul.

Kõige suurem probleem on tema sõnul graafiku ennetamine: "Me ei tee suulisi märkusi, kui vedaja hilineb, aga oleme suhteliselt järelendmatud, kui buss läbib peatused enne õiget aega. Mina kui sõitja ei tea, et peaksin tegelikult kümme minutit varem bussipeatuses olema."

Väiksemate probleemidena tõi ta esile ühissõidukite halva seisukorra ja puudulikud dokumendid ning märkis, et kahel korral ei ole buss järelevalvetoiminguteks peatunud.

KIRKE WILLIAMSON: "Bussid ennetavad graafikuid ehk siis inimesed jäävad maha; bussijuhid peatusi ei teeninda, ei väljasta pileteid ja on juhuseid, kus buss üldse ei sõida."

Mõnel liinil on täheldatud, et neid teenindatakse kinnitamata sõidugraafiku alusel ehk siis buss alustab sõitmist mujalt ning graafikujärgsesse algpeatusse jõudes on juba rahvast täis või tehakse mõnel liinil kusagile sissesõit, kuigi sellist peatust sõiduplaanis ei ole.

Pole kompleksset lähenemist

Järelevalve käigus on välja tulnud ka kunstlikult venitatud liinikilomeetreid: näiteks oli veel aasta alguses ühe liini sõiduplaanis Jõhvi bussijaama ja Kohtla-Järve bussijaama vaheline kaugus 20,6 kilomeetrit,  tegelikult on 9,8 kilomeetrit. Kuna bussifirmadele makstakse kilomeetrite järgi, siis tähendab rohkem kilomeetreid ka rohkem raha.

VEIKKO LUHALAID:  "Maanteeamet ei käitu selles rollis kui partner, vaid nagu keskkriminaalpolitsei."

Kontrolli käigus selgus, et kahte liini, nn kooliliini suvekuudel ei teenindatud. Küll aga maksti vedajatele ka nende kuude eest − kontrollimata, kas teenust tegelikult osutati. Seega said kaks vedajat riigilt kokku 14 000 eurot, tegemata ühtegi liigutust.

"Vedajatega suheldes tuli välja, et sama skeemi kasutati ka maavalitsuse ajal," viitas Williamson, et ajal, mil maavalitsus Ida-Virumaal selle järelevalvega tegeles, ei olnud ühtegi rikkumist, nüüd on neid aga vähem kui aastaga leitud juba poolsada.

Kurioosse rikkumisena tõi Williamson esile bussifirma, mille bussijuhid lihtsalt printisid suurtes kogustes pileteid välja, et sõitjate arvu suuremana näidata (ja siis vastavalt ka riigilt rohkem raha saada). Sellest tulenevalt pole maanteeametil põhjust tõena võtta sõitjate arvu kasvu näitavaid arve.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna järelevalvetalituse juhataja Ahto Pahk leidis, et Ida-Virumaal ei vaadelda liinivõrku kompleksselt: "Parandatakse vigu, mida me oleme ettekirjutuse või märgukirjaga välja toonud, aga pidevat parandamist, ülevaatamist, optimeerimist meie praegu ei näe."

Amet valmis ise korraldama

"Teil on tulemas uus hange, detsembri lõpuks peavad uued sõiduplaanid olemas olema; ÜTK praegune koosseis ei saa sellega hakkama," ütles Kirke Williamson.

Maanteeamet tegi ettepaneku vahetada välja ÜTK koosseis ning korraldada konkurss uue juhi ja töötajate leidmiseks. Kuni uue juhi määramiseni  võtaks amet siinse ühistranspordi korraldamise ajutiselt üle.

Ida-Virumaa omavalitsusliidu tegevjuht Veikko Luhalaid pole sellise suhtumisega päri.

"Maanteeamet on üks seitsmest MTÜ liikmest. Nende seisukoht, et ÜTK koosseis tuleb välja vahetada, on juriidiliselt nonsenss − üldkoosoleku pädevuses on otsustada juhatuse, praegusel juhul ühe juhatuse liikme üle; MTÜ töötajad on juhatuse pädevuses. Loomulikult võib üldkoosolek avaldada rahulolematust, aga mitte juhatajale ette kirjutada, keda tööle võtta või lahti lasta."

Luhalaiu sõnul võtsid MTÜ ülejäänud liikmed mõtlemisaega ning lähiajal vormistatakse ja edastatakse maanteeametile omapoolne ettepanek probleemide lahendamiseks.

"Ühistranspordiga on probleeme rohkem, kui algul ÜTKd moodustades ette antud ametikohtade soovituslik arv võimaldab neid lahendada," ütles ta. "Põhiprobleem on selles, et hanked on tehtud 2011. aastal ja sellest ajast on väga-väga palju muutunud, alustades busside tehnilisest seisukorrast ning lõpetades kütuse hinna ja bussijuhtide palgaga. Teise löögi andis tasuta ühistransport. Ja kolmanda see, et maanteeamet ei käitu selles rollis kui partner, vaid nagu keskkriminaalpolitsei."