/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
/nginx/o/2018/11/30/11983629t1ha5a8.jpg)
Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk tõi suure tunnustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärgi püstitamine ja selle avamine tänavu juunikuus tõi protsessi ühele eestvedajale, kaitseliitlane Robert Nagelile kaitseministeeriumi hõberinnamärgi.
Kui tavaliselt tunnustab kaitseministeerium silmapaistvaid riigikaitsesse panustajaid vabariigi aastapäeval, siis nüüd anti autasud üle hoopis 28. novembril, tähistamaks 100 aasta möödumist Vabadussõja algusest. Eile andis kaitseminister Jüri Luik üle ühe I klassi, kaks II klassi ja 12 III klassi teeneteristi, 22 kuldrinnamärki, 25 hõberinnamärki ning ühe tänukirja ja hinnalise kingituse.
Silmapaistva töö eest
Ainsa idavirulasena sai tunnustuse Alutaguse maleva kaitseliitlane Robert Nagel, keda minister autasustas kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga olulise panuse eest kaitseliidu tegevuse ning vabadusvõitluse ajaloo ja mälestuste talletamisel.
1999. aasta 5. oktoobrist kaitseliitu kuuluv Nagel kuulub ka SA Alutaguse Vabadusvõitlejate Mälestusmärgi Fond juhatusse. Sihtasutus kutsuti ellu selleks, et rajada Iisakusse Vabadussõja mälestusmärk. Hiljem kasvas see idee suuremaks ning võidupühal avati Iisakus mälestusmärk kõikidele Alutaguse vabadusvõitlejatele.
Mälestusmärgi tarbeks korraldati ideekonkurss, mille võitis Vergo Vernik kavandiga "Eesti sõdur". Rootsi hallist graniidist kolme meetri kõrgune karmiilmelise sõdurinäoga taies läks maksma 50 000 eurot ning selle rajamisele panid õla alla Alutaguse piirkonna omavalitsused, sõjamuuseum ja eraisikud.
Peale taiese, mis mälestab kõiki vabadusvõitlejaid läbi Eesti ajaloo, on Nagel aidanud kaasa piirkonna kaitseliidu ajaloo kogumisele ja talletamisele. Kuni veebruarini saab Iisaku kihelkonnamuuseumis vaadata näitust piirkonna kaitseliidu ajaloost.
Ajalooga autasu
Kaitseministeeriumi rinnamärk asutati 1993. aasta 4. mail kaheklassilisena kaitseministeeriumi töötajate ning teiste Eesti ja välisriikide kodanike autasustamiseks teenete eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel.
Näitust näeb veebruari lõpuni Robert Nageli kaasabil sündinud ja Alutaguse maleva ajaloost rääkiv näitus, kus näeb nii Iisaku muuseumi kui ka erakogudest pärit dokumente, medaleid ja fotosid, on Iisaku muuseumis avatud veebruari lõpuni.
Rinnamärgi esimest klassi nimetatakse kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiks, mille väliskujuks on kaitseministeeriumi vapi keskosa − Eesti Vabariigi väike vapp ristatud mõõkadega vapikilbi taga. Märk on valmistatud kullavärvilisest metallist siniseks emailitud vapilõvidega.
Rinnamärgi teist klassi nimetatakse kaitseministeeriumi hõberinnamärgiks, mille väliskuju ja mõõdud on samad nagu kuldrinnamärgil, kuid mõõgad on valmistatud hõbedavärvilisest metallist ja vapilõvid on emailimata − reljeefsed.