Talvine poolmaraton Eesti Vabadussõja soomlasest kangelase auks

Anto Eskola. REPRO Foto: Põhjarannik

Jaanuaris, mil möödub 100 aastat Vabadussõjas Narva vabastamisest, korraldatakse kõrvuti traditsioonilise militaarvõistlusega Utria dessant ka poolmaratonipikkune rahvajooks Soome legendaarse vabatahtliku Anto Eskola auks, kes sai kuulsaks hulljulge jooksumarsiga Narvale.

Soomlasest kapten Anto Eskola juhtis 100 aastat tagasi oma vägede lahinguteed Udria rannast Narva vabastama linna bolševike käest. Sama distantsi joostakse ka 19. jaanuaril toimuval esimesel Eskola jooksul, mille korraldab Soome saatkond Eestis koos Ida-Viru spordiaktivistide Aet Kiisla ja Anton Pratkunasega. Selle jooksuga soovib saatkond avaldada austust kõigile 3700 Eesti Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlikule.

Jooks tõmbab rohkem tähelepanu kui seminar

Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi ütles, et kui tavaliselt korraldatakse tähtpäevade tähistamiseks ajalooseminare, siis tulevad sinna aastast aastasse kokku enamasti  inimesed, kes teavad sellest sündmusest või ajaloolisest tegelasest niigi kõike.

"Nüüd tekkis mõte, et jooksu korraldamisega saavad ehk Anto Eskolast teada ka need inimesed, kes pole temast varem midagi kuulnudki. On paras juhus, et see marsruut, mille tema 100 aastat tagasi läbis, pidades mitmeid raskeid lahinguid, on just poolmaratonipikkune," sõnas Hannele Valkeeniemi, lisades, et nagu sada aastat tagasigi on ilm kahtlemata jooksjatele ebameeldiv, kuid huumoriga öeldes on seekordsetel jooksjatel selle võrra lihtsam, et neil pole vaja teekonnal lahinguid pidada.

Valkeeniemi sõnul on  Anto Eskola tänapäeval Soomes üsna unustuse hõlma vajunud. "Ma ei tea, kui palju teda enam Narvaski mäletatakse. Aga olen lugenud vanadest ajalehtedest, kuidas teda omal ajal ülistati nii Soomes kui Eestis selliseks Narva kangelaseks, et lugedes lähevad põsed punaseks," rääkis ta, märkides, et tol ajal rippunud Eskola pilt Narva volikogu istungite saalis aukohal ja praegu võiks Narvas olla ka temanimeline tänav.

Hannele Valkeeniemi ei oska arvata, kui palju soomlasi oma kangelase nimelisele jooksule tuleb, aga infot selle kohta on saatkonnal kavas levitada.

Osa rajast kulgeb mööda maanteed

Aet Kiisla, kes hoolitseb jooksu korraldusliku poole eest, sõnas, et kõige suurem ülesanne on raja turvamine sel lõigul, mis kulgeb umbes viie kilomeetri ulatuses mööda Tallinna-Narva maanteed. Viimased kuus-seitse kilomeetrid kulgevad mööda Narva-Jõesuu-Narva teed. "Oleme nõu pidanud maanteeametiga. Võib-olla õnnestub  üks maanteeserv puhtaks lükata, siis jääb jooksjatele rohkem ruumi," sõnas ta.

VAATA: Rajaskeem

Varem Ida-Virumaal staadionimaratone ja Sillamäe ultrajooksu korraldanud Kiisla sõnul on 19. jaanuaril oodata uut ja omapärast üritust, kuhu on ka matkajad oodatud. "Selle ürituse toimumise aeg ja rada ei ole kindlasti poolmaratoni rekordite jooksmiseks sobiv, vaid mõeldud pigem selle ettevõtmise nautimiseks," sõnas ta.

18.-19. jaanuaril toimub ka traditsiooniline militaarvõistlus Utria dessant, kuhu eilseks oli registreerunud 27 võistkonda. Eesti kaitseliidu malevate kõrval on registreerunud ka viis võistkonda Hollandist ning üks Poolast ja Lätist.

Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17.-19. jaanuarini 1919, kui Eesti väeosad, mis valdavalt koosnesid Soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka.

ANTO ESKOLA − Narva vallutaja

Vabadussõja ajalukku on 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompanii ülem Anto Eskola jätnud jälje just Narva vallutajana. Ajakirja Suomen Kuvalehti väitel andis talle sellise aunime peaminister Päts ise. Kompanii nipp seisnes üsna hulljulges jooksumarsis Narva jõest risti 8 km kauguselt Riigikülast otse Narva raekojani, kuhu jõuti 18. jaanuaril 1919 kell 17.20. Eskola määras kuulipildujad positsioonidele ja saatis patrullid linna puhastama. Õige varsti tuli neile appi 2. vabatahtlike kompanii. Järgmisel päeval vabastati Narva täielikult. Vabatahtlike salk pidas raekojaesisel lippudega võiduparaadi, mida jäädvustas rohkem muusikateadlase ja etnograafina tuntud Armas Otto Väisänen. Tema tegi ka laialdaselt avaldatud foto Anto Eskolast, kes istus Narva jõe sillal oma ratsu seljas. 1920. aasta märtsis anti Narva kangelasele Vabadusrist.

Allikas: estofilia.Finland.ee