Külmetavad püssilased võib päästa ühistute loomine

Suur osa Püssi korterelamutest jääb ka sel talvel keskkütteta. Foto: Peeter Lilleväli

Püssi linnavalitsus õhutab Püssis kütteta jäänud kortermaju ühisustest loobuma ning moodustama korteriühistut, kuna see on ainus võimalus probleemide lahendamiseks ja keskkütte taastamiseks kortermajades, mis juba teist hooaega toasoojata jäävad.

Püssi linnavalitsus kutsus kokku kahe kortermaja esindajad, kelles ta loodab tekitada huvi korteriühistute moodustamise vastu, et loobuda praegustest ühisustest, kus majavaldajad kortermajade probleemide lahendamisega ei tegele ning omanikud on olukorras, kus neil pole kelleltki ka midagi nõuda.

Ainus võimalik tee

Püssi kortermajad jäid soojata eelmisel sügisel, kui linna soojusmajandust opereeriv AS Fortum Termest teatas, et suurem osa kortermajadest suurte võlgnevuste tõttu toasooja enam ei saa. Eelmise aasta sügisel suutsid oma probleemid lahendada need majad, kus tegutsevad ühistud.

"Vaadates, et need majad, kus toimivad ühistud, saavad keskkütet, ning majad, millel on haldaja, ei saa, on see selge märk sellest, et ühistute loomine aitab probleemide lahendamisele kaasa," ütles Püssi linnapea Enno Mägar. Tema sõnul ei ole majahaldaja teinud probleemide lahendamiseks just kõige paremat tööd, kui mitte öelda, et ta pole selleks midagi teinud, ning on läinud hoopis kergema vastupanu teed ja keskküttest loobumisega kiiresti soostunud.

Selleks, et vähemalt kahes majas, kus linnapea näeb võimalust keskkütte taastamiseks, tekiks ühistu, on korterelamute tuumik kokku kutsutud. Kahes majas on kokku umbes 250 korterit. Üks nendest majadest on ka huvi üles näidanud ning nendele korraldab linnavalitsus kohtumise juristiga, et saada ühelt poolt vastuseid küsimustele ning teisalt abi, juhul kui ühistu luua otsustatakse.

Mägari sõnul ei saa ühistul majades kerge olema, kuid ta leiab, et probleemid on lahendatavad ning keskküte nendes majades on võimalik taastada. "Keeruliseks teeb olukorra see, et paljuski on korteritest radiaatorid välja lõigatud ning kogu küttesüsteemi taastamine tähendab suurt tööd," ütles ta ning lisas, et isegi juhul, kui keskkütte taastamiseni kohe ei jõuta, on ühistul võimalik maja paremini hallata ka muudes küsimustes.

Keskküttetarbijate arv vähenenud

Kui kahes kortermajas näeb Mägar, et ühistute loomine on võimalik, siis kahes väiksemas majas, millest ühes asub ka linnavalitsus, ei näe ta keskkütte taastamiseks võimalust. "Seal ei ole inimesi, kes võiksid ühistut eest vedada, ning ainus võimalus oleks neile leida mõni uus haldaja," ütles ta.

Paari aastaga on Püssi keskkütte tarbijaskond oluliselt kahanenud ning mitte ainult nende majade arvelt, kes on keskküttesüsteemist võlgnevuste tõttu välja lõigatud. Osa maju on keskküttest loobunud selle kõrge hinna tõttu ning leidnud kütmisele alternatiivse lahenduse.

Hoolimata sellest, et osa maju on loobunud just seetõttu, et keskkütte hind linnas on kallis, leiab Mägar, et keskküte on siiski parim lahendus ning vähem kulukas kui elektri kasutamine. Kütte hinda aga kergitab see, et osa kortereid on keskküttesüsteemidest välja lõigatud ning selle tõttu tehakse ümberarvestus, mis tõstab keskküttekasutajatele hinna kõrgemaks.