Kohtla-Järve bussijaam tõrjub Sebe busse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keelumärk seab bussifirmadele sissesõidu osas erisugused tingimused, mis on vastuolus bussireiside korraldamise üldpõhimõtetega.
Keelumärk seab bussifirmadele sissesõidu osas erisugused tingimused, mis on vastuolus bussireiside korraldamise üldpõhimõtetega. Foto: Peeter Lilleväli

Sebe liinibussid ei tohiks praegu Kohtla-Järve bussijaamas sõitjaid maha lubada ega peale võtta, sest selle rentnikfirma Ekspress Auto L seadis üles peatumist keelava märgi bussifirmadele, kes pole nõus tasu maksma.

Katse tänava riigimaal, kus asub Kohtla-Järve bussijaam, seisab liiklusmärk, mis keelab seal peatumise, välja arvatud nende firmade sõidukitel, kellel on jaama rentnikuga leping ja vajalik luba.

Bussijaam kuulub linnale, selle rentnik on Ekspress Auto L. Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et keelumärgi pani firma üles kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

"Siia sisse sõitvad bussid peavad maksma teatud tasu selleks, et rentnik saaks bussijaama ülal pidada, seepärast toetasime Ekspress Auto L-i taotlust," selgitas linnapea linna seisukohta. "Jõhvi bussijaamas võetakse vedajatelt samuti tasu."

Olematud teenused

Bussifirma Sebe ei ole jaama rentnikuga lepingut sõlminud. Maakonnaliine teenindavad Sebe bussid ei sõida enam üldse bussijaama sisse, välja arvatud 105. liini buss, millega sõidab palju kooliõpilasi. Bussijaama ei sõida sisse ka suurem osa teiste firmade maakonnaliinide busse. Nad peatuvad L. Koidula tänava peatuses.

Sebe juhtkond selgitas asja kahe põhjusega: esiteks see, et sõitjail on mugavam väljuda ja peale minna linna keskuses, teiseks see, et tasu, mida bussijaama rentnik nõuab, on põhjendamatu. ASi Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi leiab, et tasu peab olema proportsionaalne osutatavate teenustega, neid aga Kohtla-Järve bussijaamas praktiliselt ei ole. Jutt on sisuliselt tavalisest peatusest, kus ei ole esitatud korrektset infot sõiduplaanide ja piletihindade kohta, pole võimalust osta piletit ega hoida pagasit ning puuduvad mugavused ja lisateenused bussi ootajatele (soe ootesaal, kohvik, ajalehed, pangaautomaat jne).

Väärsi tõi näiteks Narva, kus müüakse pileteid ja on olemas sõiduplaanid, kuid busside peatumise eest raha ei küsita. Kohtla-Järve bussijaama rentnik küsib iga sissesõidu eest 1,28 eurot, samas kui Jõhvis, kus on olemas kõik vajalikud teenused nii sõitjatele kui bussijuhtidele, on tasu vaid 0,75 eurot.

Eiravad keelumärki

Sebe linnadevahelised bussid sõidavad Kohtla-Järve jaama sisse keelumärgist hoolimata, juhindudes sellest, et bussivedude üldpõhimõtete kohaselt peab bussijaama omanik või rentnik tagama kõigile vedajaile võrdsed sissesõidutingimused. Keelumärk on sisuliselt nende põhimõtete rikkumine.

Ekspress Auto L-i juht Anatoli Listov kavatseb enda sõnul ikkagi saavutada seda, et Sebe hakkaks sissesõidutasu maksma, kuigi ta ei tahtnud öelda, milliste vahenditega seda teha kavatsetakse. Politseisse ei ole ta enda sõnul veel pöördunud.

Muutusi pole olnud

Ekspress Auto L rendib bussijaama hoonet 2007. aasta teisest poolest. Tollal märkis Kohtla-Järve linnapea, et võimalike kandidaatide seast rentnikku valides ootas linnavalitsus uuelt rentnikult hoone tõhusamat kasutamist ning soovis, et uus rentnik looks ootajatele head tingimused ja pakuks linlastele rohkem teenuseid, nende seas ka piletite eelmüügi teenust, mida linnaelanikud ammu ootavad.

Hanke võitjaks tulnud Ekspress Auto L lubas arendada bussijaamas teenuseid, mille eest oleks võinud ka tasu kehtestada, aga mitte koguda tasu selle eest, et vedajad peatuvad linna maal. Kuid enam kui nelja aasta jooksul ei ole praktiliselt midagi muutunud. Bussijaam on tänini pooltühi ootesaal, kus puuduvad isegi sõiduplaanid. Eelmüügist saab pileteid osta üksnes Ekspress Auto L-i bussidele ja ühele Tallinna-Peterburi liinile. Ooteplatvormil puudub varikatus ning sõitjad on sunnitud ootama bussi vihma ja lörtsi käes.

Kuldar Väärsi viitas ühistranspordiseadusele, kus on öeldud, et kui rentnik ei suuda sõitjatele vajalikke tingimusi luua, peab kohalik omavalitsus korraldama uue konkursi ja leidma uue rentniku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles